Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 955 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 0,7 protsenti ehk 7 inimese testi tulemus osutus positiivseks.
Rahvastikuregistri andmetel laekus 5 positiivset testi tulemust Harjumaale (3 Tallinna), üks Ida-Virumaale ja üks Raplamaale. Ida-Virumaa juhtumi puhul on tegemist koldega, millest tänaseks on nakatunud 13 inimest, kes elavad kolmes maakonnas. Harju- ja Raplamaa juhtumite puhul oli tegemist nakatumistega töökohal või perekondlikus ringis, 2 juhul on nakatumise koht teadmata.
11. juuni hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 14 inimest, juhitaval hingamisel pole ühtegi patsienti. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandund. Kokku on Eestis koroonaviirus nõudnud 69 inimese elu.
Tänaseks on haiglast koju saadetud 355 inimest, lõpetatud 368 COVID-19 haigusjuhtumit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tänase seisuga on tervenenud 1 697 inimest. Neist 1 317 inimese haigusjuhtum on lõpetatud (77,6%), 380 inimese puhul (22,4%) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil, st ootab tervenemise kinnitamist.
Eestis on kokku tehtud enam kui 93 tuhat esmast testi, nendest 1 965 ehk 2,1 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata www.terviseamet.ee/koroonakaart.
Terviseamet tuletab meelde, et COVID-19 põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku vältimiseks endiselt nii hoolikalt käsi pesta, haigena koju jääda kui kaaskodanikele piisavalt hingamisruumi jätta. Koroonaviirus levib nakkuslikult inimeselt tervele eelkõige lähikontakti teel. Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed on 15 minuti vältel teineteisele lähemal kui 2 meetrit.
COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.
Seotud lood
Kui üldiselt ei suutnud ükski tegevusala deklareeritud käivet selle aasta aprillis võrreldes eelmise aasta sama kuuga kasvatada, siis mõnes valdkonnas nõudlus siiski suurenes.
Kui eriolukorra ajal kaeti ravikindlustamata inimestele COVID-19 diagnoosimise ja raviga seotud kulud riigieelarvelisest eraldisest, siis tulevikus tasub nende teenuste eest haigekassa.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.