Eesti apteekide ja apteekrite tegevuse anlüüsist kriisiolukorras Covid-19 pandeemia näitel selgub, et apteekide töö kujunes esmatasandi tervishoius oluliseks teenuse osutajaks ning riiklikult kehtestatud piiranguid ravimite väljakirjutamisele ja väljastamisele olid asjakohased.
Uurimustöö: COVID-19 pandeemia tõi apteekrid tervishoiu eesliinile
  • Foto: Shutterstock
Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi ja Benu apteegi sotsiaalfarmaatsia stipendiumi saanud uurimistöö eesmärk oli analüüsida COVID-19 pandeemia mõju apteekide tegevusele, võrrelda apteekrite teadmisi ja oskusi ning võimekust kvaliteetse apteegiteenuse osutamisel tava- ja kriisiolukorras, koondada üldised (p)arendusettepanekud apteegisektorile eriolukorras tegutsemiseks tulevikus, kajastasid Tartu ülikool ja Benu apteek.
Uurimistöö käigus viidi kvalitatiivsed poolstruktureeritud intervjuud läbi veebipõhiselt 10 Eesti riigiasutuse ja farmaatsiaettevõtte esindaja ning 24 apteekriga eri tüüpi ja Eesti eri piirkondades asuvatest apteekidest.
Töö autor, Tartu Ülikooli proviisoriõppe üliõpilane Hedvig Rass tõi olulisemate uurimistöö tulemustena välja, et patsientide ja apteekrite ohutuse tagamiseks korraldati apteekide töö COVID-19 pandeemia alguses kiiresti ümber ning enamus apteeke jäid avatuks tavapärases mahus, kujunedes nii esmatasandi tervishoius oluliseks teenuse osutajaks. “Riiklikult kehtestatud piiranguid ravimite väljakirjutamisele ja väljastamisele peeti asjakohasteks. Vastajate arvates suudeti antud tingimustes tagada kvaliteetne apteegiteenus, kuigi täheldati nõustamise sisu ja kestuse muutuseid. Apteekrite hinnangul täideti professionaalselt oma erialast rolli, mistõttu sooviti olla ühiskonnas enam märgatud. Kriitilises olukorras toetasid apteekrid teineteist ning võimaldati vajadusel igapäevasest tööst eemale jääda,” selgitas Rass.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele