Uue tehnoloogia abil peagi turule tulevad koroonavaktsiinid on tekitanud arutelu, kas ja kuidas stabiliseerunud RNA doos meie organismis käitub. Kõikide uute ravimite kasutamisel tuleb juhinduda ettevaatusest, ent läbi käinud viitele pikaajalistele väga halbadele tagajärgedele seoses vaktsiini mRNA võimaliku püsimisega organismis ei ole põhjendatud.
Seotud lood
Ameerika Ühendriikide haiguste kontrolli ja tõrje keskuse nõuandjate komisjon otsustas, et Pfizeri ja BioNTechi koostöös valminud koroonavaktsiin sobib manustamiseks. Sellega lõhuti viimane takistus vaktsineerimise teekonnal, millega alustatakse Ühendriikides esmaspäeval.
Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku juhataja Helle Karro andis konverentsil Update 2020 ülevaate sellest, kuidas COVID-19 praeguse teadmise kohaselt mõjutab rasedust, sünnitust ja perinataalset tulemust.
Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste analüüs näitab, et COVID-19 diagnoosimine võib hilineda või jäädagi tegemata, kui keskenduda vaid hingamisteede sümptomitele. 50-aastaste ja vanemate inimeste puhul tuleks tähelepanu pöörata ka kõhulahtisuse ja palaviku esinemisele ilma köha ja nohuta.
Eesti-Saksa ettevõte Selfdiagnostics arendas koostöös Eesti teadlastega peopesasuuruse ühekordselt kasutatava kiirtesti, millega on igal inimesel võimalik kolmveerand tunniga saada teada, kas ta on nakatunud koroonaviirusega või mitte.
Kui aasta tagasi oli patsiendikindlustuse valik Eestis piiratud vaid ühe, juhtumipõhise lepinguga, siis nüüd on kindlustusmaakleri Northern1 international insurance brokers OÜ eestvedamisel turule jõudnud uus konkureeriv lahendus. See vastab Eesti õigusruumi nõuetele, tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud nõudepõhisele mudelile ja loob kauaoodatud valikuvõimaluse.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele