Autor: Meditsiiniuudised • 6. aprill 2021

Ebavajalikud ravimid rändavad tavaprügisse

Uuringu järgi on enam kui pooled eestimaalastest vabanenud ravimijääkidest mittekorrektselt – peamiselt on ravimijääke visatud olmejäätmete hulka (41% vastanutest).

Autor: Shutterstock

Ravimifirma Roche Eesti koostöös Eesti Vee-ettevõtete Liiduga (EVEL) viisid läbi uuringu, et teada saada, missuguseid ravimeid ja kui palju Eesti kodudes säilitatakse ning kuidas ravimijääkidest vabanetakse.

"Tark patsient teab, et ka ravimeid peaks võtma nii palju kui vältimatult vajalik ja nii vähe kui võimalik. Samuti peaksime sealjuures teadma ka seda, mida teha nende ravimitega, millel on kas kehtivusaeg lõppenud või mida pole enam vaja," sõnas Roche'i esindaja Chris Ellermaa. Kahjuks on uuringutulemused kehvad ja näitavad, et 51% vastanutest on vabanenud ravimijääkidest mittekorrektselt. "Üle poole eestlastest tegelikult ei tea või ei teadvusta, et ravimid on ohtlik jääde ja nende ebakorrektne käitlemine võib põhjustada keskkonnale kahju," lisas Ellermaa.

"Meile teeb rõõmu, et väga väike osa Eesti elanikest on visanud ravimijääke kanalisatsiooni – kuus protsenti vastanutest. See aga ei tähenda, et probleemi poleks – teadlikkus ravimijääkide käitlemisel on madal ning ka ravimijääkide laialdane levimus keskkonnas ei anna põhjust loorberitele puhkama jääda," sõnas EVELi tegevjuht Pille Aarma.

"Liialt palju jõuab ravimijääke Läänemere keskkonda. Peamiselt läbi inimorganismi, läbides olmereoveepuhasti, vähemal määral haiglate, tootmisrajatiste, prügilate ning kala- ja loomakasvanduste kaudu," lisas ta.

Viimastel aastatel on keskkonnast, peamiselt veest, tuvastatud järjest enam ravimite toimeainete jääke. Kuigi valdavalt on kontsentratsioonid sedavõrd väikesed, et jäävad tunduvalt allapoole tavapäraste saasteainete sisaldusest, võivad ravimijäägid laiemas perspektiivis põhjustada probleeme.

Uuringu peamised tulemused

Vastajatel leidub kodus üldiselt kõiki ravimitüüpe, enim käsimüügiravimeid (92% vastanutest), vitamiine ja toidulisandeid (76%) ning retseptiravimeid (71%). 61%-l vastanutest on kodus ravimeid, mida nad ei kasuta. Seisma jäänud ravimid on põhiliselt tekkinud ravikuurist üle jäämise tõttu (71%). Seisma jäänud ravimeid hoitakse alles, sest pole põhjust või aega ära visata (49%) või arvatakse, et tulevikus võib veel vaja minna (47%).

Ravimijääkidest vabanemise riiklike nõuetega olid hästi kursis umbes pooled vastanutest:

51% arvasid, et jäägid tuleb viia apteeki;

25% teadis, et võib ka viia jäätmejaama;

12% tõi välja mittekorrektse vabanemise viisi (prügikasti viskamine, põletamine, tualetist allalaskmine);

15% ei osanud sellele küsimusele vastata.

Ravimijääkidest on vastajad vabanenud põhiliselt järgnevatel viisidel:

41% on pannud ravimijäätmed olmejäätmete sekka,

36% on viinud ravimijäägid apteeki,

24% on viinud jäätmejaama.

51% vastanutest on vabanenud ravimijääkidest mittekorrektsel viisil, peamisteks põhjusteks on olnud vastajate sõnul:

nende endi madal teadlikkus sellest, kuidas peaks jääkidest vabanema (57% neist, kes vabanesid mittekorrektsel viisil),

veerand vastanutest on toonud ka põhjuseks ajapuuduse ja vähesed kogumiskohad.

Uuringu käigus küsitles RAIT Faktum&Ariko üle Eesti vahemikus 8. detsember kuni 28. detsember 2020 kokku 1019 inimest.

Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Hanna SultsMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 385
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708