Eesti soovitud 380 miljonit eurot Euroopa taasterahastust Tallinna Haigla ehituseks ei pruugi sellises mahus saada ning riik ja Tallinn peavad hakkama mõtlema, kas ja kui palju ollakse võimelised oma raha suurhaigla ehitamiseks juurde panema.

- Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.
- Foto: Andras Kralla
"Nii palju kui mina sain signaalidest Brüsselist aru, siis jutt ei ole sellest, et Tallinna haigla ei sobi, vaid sellest, et (Euroopa raha) osakaal on liiga suur. Lubatud 380 miljonit Tallinna haigla projektile tundub olema ebareaalne. See tähendab tõenäoliselt seda, et toetust vähendatakse," , ütles
ERR-ile Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.
Tallinna linnapea sõnul on Tallinn tõenäoliselt valmis ja võimeline raha juurde panema, küsimus on selles, kui palju seda peaks tegema ning kas riik on samuti nõus raha juurde panema.
"Tekib küsimus, kui palju on riik valmis seda toetama. Lähtuvalt sellest valemist saab siis Tallinn kalkuleerida ja otsustada, kas me oleme võimelised panustama rohkem kui 100 miljonit, mis oli esialgu välja käidud. Ja kas see on reaalne, et näha ette linna eelarvestrateegias rohkem kui 100 miljonit," lausus Kõlvart.
Ühe võimalusena võib linn kaaluda ka Tallinna haiglaga liidetavate Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla kruntide müüki, kui Kõlvarti hinnangul ei oleks see kõige mõistlikum.
Pikemalt ERRis.
Seotud lood
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.