Esimesed kirjeldused apoplexia ehk rabanduse kohta tulid juba aastast 2500 eKr antiikkreeklastelt. Esialgu ei olnud selge, et tegemist on ajuhaigusega. Hippokratese ajal 400 eKr oli juba olemas apoplexia kliiniline kirjeldus, kuid kasutusel ei olnud veel sellist terminit nagu insult. Tol ajal raviti patsienti, mitte haigust. Märkimisväärset arengut ei toimunud kuni renessanssini, mil võeti kasutusele lahang ja saadi rohkem teadmisi.