Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Bioloogiline ravi on võimalusi juurde andnud
Arstidele mõeldud teist korda toimuv konverents annab anda ülevaate Eestis kasutatavate bioloogiliste- ja sihtmärkravimite hetkeseisust ning lähitulevikust. Esimene konverents toimus 2019. aasta veebruris koostöös reumatoloogidega.
Tänavune toimub samuti koostöös Eesti Reumatoloogia Seltsiga. Teemadeks on reumatoloogia neuroloogia, dermatoloogia, gastroenteroloogia, pediaatria, onkoloogia. Tulenevalt olukorrast COVID-19 toimub sündmus kas osaliselt hotelli Olümpia konverentsikeskuses ja/või täielikult Worksupi keskkonnas veebis.
Kavaga tutvuda ja piletit osta saab siit.
Meditsiiniuudised küsis ettekandega üles astuvalt LTKH ja Astra kliiniku neuroloog Katrin Gross-Pajult, mida on uudsed bioloogilised ravimid juurde andnud migreeni ja sclerosis multiplexi ravis.
Mida on bioloogilised ravimid kaasa toonud migreeni ohjamisel, kas tulemusi võib nimetada läbimurdelisteks?
Monoklonaalsetel antikehadel põhinevad migreeniravimid on läbimurdelised mitte niivõrd seetõttu, et pärast pikki aastaid on tekkinud võimalus ka nende jaoks, kes traditsioonilisi peavaluravimeid ei talu; vaid eeskätt seetõttu, et uks uude ravimite põlvkonda on avatud. Olemas on juba mitu uut bioloogilist ravimit, mida kasutatakse nii migreeni hooravis kui ka profülaktikas.
Mis on sclerosis multiplexi ravis kõige suuremad võimalused patsientidele, kasutades uudseid, bioloogilisi ravimeid?
Sclerosis multiplexiga inimestel on tänu monoklonaalsetel antikehadel põhinevatele ravimitele nüüd oluliselt suurem ravimite valik, mis võimaldab hoopis laialdasemat individualiseeritud lähenemist ravile, see tähendab valikut ravi efektiivsuse, kasutusmugavuse ja kõrvaltoimete järgi.
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele