E-konsultatsioonide arv tegi Pärnu haiglas mullu tohutu hüppe
Pärnu haigla majandusaasta aruandest selgub, et sarnaselt teistele haiglatele mõjutas üleilmne pandeemia olukord ka nende tööd ja seoses COVID-19 viiruse levikuga tuli ümber korraldada haiglas tervishoiuteenuste osutamine.
Viiruse leviku perioodil kevadel katkestati haiglas terviseameti korraldusel tavapärane plaaniline töö. Ambulatoorses töös mindi COVID-19 pandeemia esimese laine ajal valdavalt üle kaugvastuvõttudele. Erakorraliste tervishoiuteenuste osutamist ei katkestatud, kuid selle korralduses tehti olulisi muudatusi. Samas jätkati ka onkoloogilisi haigusi põdevatele patsientidele plaaniliste keemiaravi teenuste osutamist eriolukorras, et tagada Pärnumaa patsientidele ravi kättesaadavus.
Tallinna Lastehaigla peatas sarnaselt teistega mullu kevadel pea kaheks kuuks plaanilise töö, ent kuna laste COVID-19-st tingitud haigestumine ei nõudnud enamasti haiglaravi, siis pandeemiast tingitud ravimahu suurenemist ei olnud.
Ida-Viru Keskhaigla tulud kasvasid 2020. aastal tunamullusega võrreldes 20%, kulud 7% ning tulem oli aasta varasemast 695% suurem. Numbrite kasvu taga on nii toetused kui teenuste müügilt saadud tulu.
Mullune majandusaasta lõppes Kuressaare haiglale 1,56 tuhande euro suuruse kasumiga, mis on kavas tänavu investeerida peamiselt psühhiaatriaüksuse rekonstrueerimisse.
Möödunud kevadel kehtinud eriolukord, mis peatas haiglates plaanilise töö, mõjutas ka Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses (HNRK) teenuste osutamist ning keskus majandustulemused jäid tunamullusest kehvemaks.