Halvasti paranevad haavad on kaasaegses ühiskonnas kiiresti kasvav sotsiaalmajanduslik probleem. Haavapatoloogiate kujunemises mängivad rolli mitmed faktorid, kuid järjest suuremat tähtsust selles omistatakse biofilmile ja mikrobioloogilise tasakaalu häirumisele haavakeskkonnas. Ravikvaliteeti võivad oluliselt parandada kaasaegsed haavakatted, kuhu on võimalik viia antimikroobseid raviaineid (RA) ning kontrollida nende vabanemiskineetikat, saavutamaks lokaalseid kliiniliselt olulisi RA kontsentratsioone pikema aja vältel.