"Haiglate numbreid vaadates on olukord stabiliseerunud ehk me ei ole seal, mida kartsime ehk 700 piiri sel nädalal ei ole ületatud. Töötame selle nimel, et ajutine stabiliseerumine/langus oleks püsiva iseloomuga," selgitas Kiik.
Kiik rõhutas taas nii vaktsiini esmaste kui tõhustusdooside tegemise vajalikkust, seda eelkõige mRNA-vaktsiinides kõhklejaile traditsioonilise valgupõhise Nuvaxovidi vaktsiini saadavale tuleku valguses. Ta lisas, et neljandate dooside vajalikkust laiemale elanikkonnale vähemalt enne sügisest haiguste hooaega riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon ei näe, kuna kaitse püsib kõrgel ka pärast kolmandat vaktsiinidoosi. Samuti kujundavat komisjon lähiajal arvamuse 12-17aastaste tõhustusdooside suhtes.
Kiik avaldas lootust, et märts tuleb COVID-19 vaates lihtsam ning langema peaksid hakkama nii nakatumiste kui hospitaliseerimiste arv.
Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp kinnitas, et meditsiinisektor on endiselt suure koormuse all ning pandeemiat tuleb tõsiselt võtta.
Sepp ütles, et möödunud nädalal registreeriti ligi 31 700 haigestunut, mis on võrreldes ülemöödunud nädalaga 20% vähem ja ka R langes alla 1. Samas ei ole tema sõnul kindel, et langus ei ole seotud vabariigi aastapäeva pidustustest tingitud testimise vähenemisega.
Terviseameti epiidülevaate andmeil oli viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta seisuga 28.02.2022 5338,3. 8. nädalal tehti 55 356 testi, testide arv vähenes võrreldes 7. nädalaga 16,8% võrra.
Positiivseteks osutusid 57,3% testidest osutusid positiivseks (7. nädalal 58,9%) ning kõrgeim positiivsete testide osakaal oli Hiiu-, Järva-, Ida-Viru- ja Põlvamaal.
Vanusrühmade järgi oli kõige suurem positiivsete testide osakaal koolilaste ja noorte täiskasvanute seas, moodustades vanusrühmades 10–14 aastat 61,4, 15–19 aastat 66, 20-24 aastat 61,1 ja 15-29 aastat 59,8 protsenti.
R püsis stabiilsena põhja ja ida regioonis (vastavalt 0,95 ja 0,98), väikeses kasvutrendis lääne regioonis (0,90>0,95) ning väikeses langustrendis lõuna regioonis (1,0>0,97).
Suurem nakatumise vähenemine oli vanusrühmas 5–9 (-24%), 10–14 (-29%) ja 15–19 aastat (-28%). Haigestumus üle 60-aastaste vanusrühmades oli väga väikeses - 3–4% - langustrendis. Suurim haigestumus 100 000 elaniku kohta oli vanuses 15–19 ja 30–39 aastat.
Sepa sõnul on stabiliseerunud ka haiglaravile saabunute arv, ent nakatunuid on endiselt palju nii patsientide kui personali seas. Kuna ka kiirabitöötajate seas on palju nakatunuid, on erandkorras lubatud kaheliikmelised brigaadid.
8. nädalal hospitaliseeriti 565 inimest (võrreldes 7. nädalaga vähenes see 7,2% võrra), kusjuures 21. veebruaril hospitaliseeriti maksimaalne haigete arv pandeemia algusest (113 haiget). Viimase nelja nädala jooksul on üle 60aastaste osakaal hospitaliseeritute hulgas kasvanud, moodustades 8. nädala lõpu seisuga 81,9%. Seisuga 28. veebruar oli haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus 72 aastat. 8. nädalal tuvastatud üle 60aastastest haigestunutest vajas hospitaliseerimist 6,7%. Suurenenud on haiglaravi vajanud patsientide osakaal vanusrühmas 70+ (52%→58%) ja 0-29 aastat (13%→15%). Vähenes patsientide osakaal vanusrühmas 40-49 (6%→4%), 50-59 (7%→4%) ja 60-69 aastat (15%→11%).
Sekveneerimise andmetel on omikrontüve osakaal ringlevatest tüvedest ca 97,5%, neist ca 56,9% moodustab omikroni 30% eelmisest levimav variant BA.2.
Seotud lood
Kandideerimise tähtaeg 28.09.26
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele