Alljärgnevalt kirjutab koolitaja Raimo Ülavere sellest, mis on tagasilöök, kuidas ja kus see tekib ning kuidas sellega hakkama saada. Seda kõike pigem n.ö igapäevaste tegemiste, mitte surma, sõja või teiste sarnaste erakordsete olukordade kontekstis.
Kergus või pinge?
Hea koht alustamiseks on mõtteviis: tagasilöökide rohkus meie elus sõltub üsna palju sellest, kuidas me elu näeme ja mida sellelt ootame. Inimesed võib laias laastus jagada kahte gruppi. Esimese moodustavad inimesed, kelle ootus on, et elu oleks kerge, pingevaba, külluslik – et elus poleks tagasilööke, teise aga inimesed, kes pigem aduvad, et tagasilöögid on elu paratamatu osa.
Tagasilöökide kontekstis on kahtlemata keerulisem elu n.ö esimesse gruppi kuuluvatel inimestel – vahe ootuse ja tegelikkuse vahel kipub olema erakordselt suur ning iga väiksemgi kõrvalekalle ootustest tekitab tugeva tagasilöögi tunde. Päriselus ei ole olemas puhtalt ühte ja puhtalt teist tüüpi inimesi. Elu kvaliteedi määrab see, kuidas tagasilöökidest püsti tõuseme.
Miks tagasilöögid tekivad?
Albert Ellis, USA psühholoog, kelle mõju psühholoogiale hinnatakse isegi suuremaks kui Sigmund Freudi oma, oli üks esimesi kognitiiv-käitumuslike teraapiate arendajaid ja hulga heade raamatute autoreid. Tema sõnul saab suuremat osa inimese negatiivsetest emotsioonidest seletada nelja enamlevinud irratsionaalse uskumusega. Esimene ja suurim on "Tagasilööke ei tohi juhtuda!" ehk maailm peab pöörlema nii nagu mina seda ootan ja tahan.
Teine seletus tagasilöökide olemusele tuleneb neuroteadusest ja sellest, kuidas töötab meie keha. Liza Feldman Barrett, üks maailma tunnustatumaid eksperte emotsioonide alal, väidab, et aju peamine funktsioon ei ole mõtlemine, vaid igal ajahetkel proovida prognoosida, mis inimest ees ootab ja kuidas see sobitub tema keha energeetilise tasakaaluga.
Tagasilöögid elavad meie peades
Nagu eelpool toodud seletused viitavad, elavad tagasilöögid ainult meie peades: ei ole olemas universaalset tagasilöökide kvalifikatsiooni, sündmus on mõne jaoks tagasi-, mõne jaoks edasilöö, ent tähenduse sellele anname me ise. See annab ehk lootust, et me ei pea tingimata tundma seda, mida parasjagu tunneme ja saame nendega vähemasti paremini toime tulla. Seda saab teha näiteks andes tagasilöökidele tähenduse ehk kõik tagasilöögid ei ole sarnased ja samasugused.
Tagasilööke võib Stanfordi ülikoolis elu disanimise kursust läbi viivad Bill Burnett ja Dave Evansi järgi kasvõi tagantjärele jagada äpardusteks (juhtumid, sündmused, nähtused, millega sa tavaliselt pole eksinud, mööda pannud, ent mis mingil seletamatul põhjusel seekord ebaõnnestusid), nõrkusteks (juhtumid, sündmused, nähtused, mille loomisel, läbi viimisel, organiseerimisel sa tõenäoliselt oledki kehv, kuid milles paremaks saamine ei oma sinu jaoks kuigivõrd tähtsust) ning arenguvõimalused (juhtumid, sündmused, nähtused, mis lähevad sulle korda, mis on tähtsad ning mille puhul on oluline, et need õnnestuksid ning mille paremaks õnnestumiseks sa saad ka midagi konkreetset ette võtta).
Optimistid ja pessimistid
Hetkel kuum
Lisaks tähenduse andmisele aitavad tagasilöökidele reageerida ka teatud hoiakud, mõtteviisid. Martin Seligman, kaasaegse positiivse psühholoogia isa uuris oma karjääri algusaegadel, kuidas ja miks inimesed tagasilöökidele reageerivad. Tema avastas kaks olulist mõtteviisi, mis eristas neid, kes tagasilöökidest kiiremini välja tulid ja edasi läksid (nn optimistid), nendest, kes jäid piltlikult öeldes tagasilöögi emotsioonimulli “mäletsema” (nn pessimistid).
Pessimisti jaoks on tagasilöök reeglina pikk, ränk ja kestev protsess, mille lõppu ei paista, aga ka üleüldine, kõikehõlmav nähtus, mis haarab endasse nii inimese enda kui sageli ka kõik muu tema ümber. Optimisti jaoks on aga tagasilöögi puhul pigem tegu ajutise nähtusega ehk ta suudab eristada ennast ja tegu – ebaõnnestumine ei tähenda, et ta inimesena on läbikukkunud.
Konkreetsed käitumised tagasilöögi puhul
Mõtteviisist ja tähenduse andmisest on ehk veel tõhusamad konkreetsed käitumised – mille tagajärjel ka mõtteviis ja tähendus muutub. Need võib jagada alljärgnevalt:
1) lühiajaline ehk kuidas saada üle tagasilöögi esimesest emotsioonist:
* Liigu ja liiguta
Eespool viidatud Liza Feldman Barrettile tuginedes algavad emotsioonid kehast ja mis iganes jama puhul aitab füüsiline mõõdukas liikumine ja keskkonnavahetus.
* Kirjuta endale kiri
Kui oled jamas, siis kirjuta endale kiri, ent tee seda nii nagu seda kirjutaks sinu parim sõber.
* Kirjuta ja “pane ära”
Üks Kanada spordipsühholoog soovitab panna paberile kirja, mis juhtus (kuni 15 minutit), lugeda kirjutatu läbi, voltida paber 4 korda kokku, panna see kuhugi salajasse kohta, pühkida käed puhtaks ja naeratada 5 sekundit ning minna järgmise tegevuse juurde.
* Distantseeru
Proovi tagasilöögist distantseeruda: nt räägi endaga kolmandas isikus, kuidas sul täna läheb, (NB! vaheta keskkonda ning vii oma tähelepanu ja keha mingi muu tegevuse juurde.
2) pikaajaline ehk kuidas edasi minna:
* Aktsepteeri olukorda
Kui asjad lähevad jamaks, on inimesel võimalus teha ühte kahest: kas aktsepteerida olukorda nii nagu ta päriselt on või siis mitte aktsepteerida. Aktsepteerimine on aga vältimatult vajalik, kui on soov olukorrast paremana välja tulla, sest ainult aktsepteerides asjaolusid ja olukordi nii nagu nad on suudame me ka tajuda oma võimalusi, kuidas olukorrast välja tulla.
* Võta olukord omaks
Võta see reaalsus, õigemini see taju reaalsusest päriselt omaks ja kohane sellega. See tähendab eelkõige just hoiakut põhimõttel: olukord on selline nagu on, ma pean tegutsema, ma pean otsuse tegema, edasi minema.
* Tegutse
Mõtlemine on tore, ent tulemusteni viib ikka ainult tegevus. Seega, pärast tagasilöögist tingitud olukorra aktsepteerimist ja omaks võtmist peab järgnema otsus ning tegevus, arvestades just seda konkreetset olukorda, meie endi vahendeid ja võimalusi.
* Ära tekita endale tagasilööke juurde
Ja viimaks, mõistlik oleks endale mitte tagasilööke juurde genereerida.
Tagasilöökidest ja pingelistes olukordades tõhusamalt tegutsemisest saab rohkem teada 17. mail koostöös Äripäevaga toimuval koolitusel "Pinge ja tagasilöökidega toimetulek tööolukorras".
Seotud lood
Eestis on vaimse tervise kriis, kuid ravivõimalusi napib. 8.–9. oktoobril toimub Tallinnas Eesti esimene rahvusvaheline konverents "Psühhedeelikumid: teadus ja teraapia", kus tutvustatakse teaduspõhiseid lahendusi vaimse tervise kriisi leevendamiseks.
Enimloetud
3
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele