Maailmas ainulaadne teledermatoskoopia teadusuuring on lõpufaasis

Kaks aastat tagasi käivitatud Mobilitas Pluss järeldoktori programmi rahastusega uuring, mis käsitleb Eestis rakendatud teledermatoskoopia teenust, on jõudnud otsustavasse faasi, kus andmeanalüüs on lõppenud ning artikkel esitatud valdkonna tippajakirja hindamiseks.

Foto: Erakogu

Uuringu eesmärk oli ühendada teledermatoskoopia andmebaas ja dermatoskoopilised diagnoosid patohistoloogiliste tulemustega, et hinnata sensitiivsust, spetsiifilisust ja raviplaani ehk käsitluse täpsust. Tulemusi võrreldi rahvusvaheliste uuringutega ning need on väärtuslikuks sisendiks riikidele, kes on teledermatoskoopiat rakendanud või rakendamas, et nahavähi varajast avastamist parandada.

Sellises mahus uuring on maailmas ainulaadne, sest tegemist on tagasivaatava registripõhise uuringuga, kus viidi kokku üleriigiline labori infosüsteem ning teledermatoskoopia andmebaas ning mõõdeti lisaks tõsipositiivsetele ka meetodi käsitluse valenegatiivseid tulemusi. See tähendab, et saadi teada Dermtesti võimaldatud teledermatoskoopia teenuse tegelik mõju melanoomi varasele avastamisele.

Teenust pakutakse 45s partnerkliinikus üle Eesti ja kokku on tehtud 18 000 neevuse hindamist. Värskes uuringus vaadatakse, kas tulemused on võrreldavad sarnaste uuringutega mujal maailmas, mida on seni uuritud ettevaatava metoodika abil.

Uuringu juhtivuurija Dr med Christian Koop tõi välja, et uuringu teeb ainulaadseks aspekt, et senised teledermatoskoopia uuringud on olnud ettevaatavad katsed valimi suurusega 48 kuni 600, kuid käesoleva töö valimis on 4150 juhtumit. Varasemad uuringud on hinnanud teledermatoskoopia meetodi käsitluse täpsuse vahemikku 91,3-100% (Bowns et al., 2006; Congalton et al., 2015; Coras et al., 2003; Grimaldi et al., 2009; T. Vestergaard et al., 2020).

Uuringu jaoks saadi nii Tervise Arengu Instituudi Eetikakomitee kui ka Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogu eetikakomitee nõusolekud ning uuringus rakendati STARD diagnostilise täpsuse hindamise kriteeriumeid ning IPSOR registripõhise uuringu raamistikku.

Uuringu tegi keerukaks muuhulgas andmestandardite varieeruv kasutus Eesti tervise infosüsteemis, mis tähendas mõningast n-ö käsitööd ning on samal ajal tõestus, et kui soovime liikuda tulemuspõhise tervishoiu suunas, kus iga tervisesekkumise mõju mõõdetakse, siis on vajalik uue põlvkonna terviseinfosüsteemi arendamine, mille põhimõtted on andmete kvaliteet, koosvõime, teisene kasutus ja läbipaistvate ning selgete reeglitega kolmandate tarkvarade liidestumine.

Christian Koop, kes on pärit Saksamaalt, vedas uuringut eest ning seda rahastati Teadusagentuuri koordineeritud Mobilitas pluss järeldoktori programmi abil Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.

Uuringusse panustasid lisaks juhtivuurijale mitmed teised valdkondlikud eksperdid ja teadlased Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist. Uuringu kliiniline juhendaja oli Tartu Ülikooli professor Külli Kingo.