Autor: Kristiina Käit • 26. jaanuar 2023

Tüdrukute ja naiste diagnoosimine keerulisem

Sümptomite avaldumine autismispektriga tüdrukutel ja naistel võib olla ebatüüpiline. Eelkõige võivad sotsiaalsed ja suhtlemisraskused olla leebemad kui meestel. Naistel on tavaliselt vähem piiratud korduvad huvid ja käitumine kui meestel, vahendab ravisoovituste leht Käypä hoito autismispektri häirete diagnoosimise uusi soovitusi.

Tüdrukute ja naiste autismispektri tunnuste äratundmine ja diagnoosimine võib olla keerulisem kui poistel ja meestel ning nõuab hoolikat tutvumist, vahendab Mediuutiset.

Uuendused

Uus ravisoovitus keskendub funktsionaalset võimekust takistava häire tuvastamisele, diagnostikale ja rehabilitatsioonile.

Häire diagnoosimisel on oluline multiprofessionaalne koostöö. Taastusravis on kesksel kohal piisavad igapäevased tugimeetmed ja keskkonna muutmine funktsionaalse võimekuse toetamiseks, seisab Käypä hoito pressiteates.

Varajane tuvastamine ja rehabilitatsioon on oluline muuhulgas igapäevaste tugimeetmete kavandamisel, inimese tegevusvõime ja positiivse minapildi toetamisel ning hulgihäirete arvestamisel ja ennetamisel.

Psühhoharidus, st autismispektri häirest arusaamise suurendamine, rehabilitatsioon ja tugivormid on inimese enda ja tema lähedaste jaoks kesksel kohal.

Tekkepõhjused

Häire tekkepõhjuseks võivad olla mitmed pärilikud tegurid, välispõhjustega seotud tegurid ja nende koosmõju. Autismispektri häire on harva põhjustatud ühest geenidefektist või kromosoomimuutusest. Häire esineb meestel sagedamini kui naistel.

Autismispektri häire (ASH) on kesknärvisüsteemi arenguhäire, mille põhisümptomid on funktsionaalne kahjustus, sotsiaalse suhtluse ja suhtlemise ulatuslikud ja püsivad erijooned ning piiratud, korduvad ja paindumatud käitumismustrid, huvid või tegevused. Sümptomite spekter on mitmekesine ja raskusaste on erinev

Autismispektri häire on oma raskusastme ja sümptomite pildi poolest väga heterogeenne häire, mistõttu on diagnoosi panemise vanus erinev.

Taastusravi ja ravi

Rehabilitatsiooni eesmärgid tuleks seada realistlikult, et toetataks oskusi, mis tagavad võimalikult iseseisva elu, enda eesmärkide saavutamise ja terve enesehinnangu kujunemise.

Taastusravi ja ravi planeerimisel tuleb hinnata, millised sümptomid ja igapäevased väljakutsed mõjutavad inimese tegevusvõimet enim. Taastusravi ja ravi võib keskenduda igapäevaelus toimimise võime säilitamisele või edendamisele, pidades silmas autismispektri põhisümptomeid ja/või mitme häire ravis. Nende vajadus võib erinevates arengu- ja eluetappides olla erinev.

Taastusravis on kesksel kohal piisav toetus erinevates igapäevakeskkondades ning keskkonna muutmine autismisõbralikuks, et võimaldada osalemist ja kaasamist. Rehabilitatsiooni integreerimine igapäevakeskkonda on oluline, sest treeningsituatsiooniväliste oskuste üldistamine on autismispektri inimesele sageli väljakutseid pakkuv.

Autismispektriga seotud tugevusi tuleks hinnata

Taastusravis tuleks kasutada autismispektriga seotud tugevusi ja ressursse. Nende hulka võivad kuuluda näiteks hea detailide eristamise oskus, täpsus, ausus, kohusetundlikkus, erioskused ja tugev keskendumisvõime näiteks erihuvidele.

Taastusravi tuleks planeerida individuaalselt, arvestades muuhulgas vanust, sümptomipilti, arengutaset, hulgihäireid, elusituatsiooni ja võimalusel indiviidi motivatsiooni.

Alati ei ole vaja arstikku abi. Autismispektri tunnused võivad ilmneda ka ilma, et see kahjustaks inimese funktsioneerimisvõimet. Sel juhul ei ole vaja arstlikku hindamist ja taastusravi.