Selleks et krooniliste haigustega patsientide ravi oleks paremini korraldatud, nende seisund ei halveneks ja nad võtaksid ka ise aktiivsemalt vastutust oma tervise eest, katsetati Eestis riskipõhist ravijuhtimise mudelit. Oma kogemusest räägivad uuringus osalenud perearsti- ja õed ning patsiendid.

- Fotol: pereõde Pille Soon.
- Foto: Meelis Meilbaum
Kroonilistesse haigustesse (nt diabeet, südame- ja veresoonkonnahaigused) haigestub üha enam inimesi nii maailmas kui ka Eestis ja nende tervist tuleb regulaarselt jälgida ka tervishoiutöötajatel. Riskipõhine ravijuhtimine toodi Eestis esmatasandi tervishoidu, et aidata senisest enam riskipatsiente, kellel on enamasti mitu kroonilist haigust, muud kaasuvad probleemid, suur tervise halvenemise risk ja kes kasutavad tervishoiuteenuseid väga palju.
Seotud lood
Tänaseks paljude sektorite tööd hõlbustanud AI on jõudnud tervishoidu ning loonud lahenduse, mis aitab arstidel dokumenteerimisele kuluvat aega kordades vähendada. “See pole enam tulevikustsenaarium, vaid reaalselt kasutatav tööriist, mis suudab arstivisiidi põhjal koostada mitte ainult sissekande, vaid ka suure osa vajalikust dokumentatsioonist,” räägib ettevõtte Connected juhatuse liige Kaupo Kuusk.