TAI: Mullu oli selle sajandi kõige väiksem arv sünde ja sünnitajaid

Eelmisel aastal sündis Eestis kokku 11 571 last, mis on varasema aastaga võrreldes 1575 lapse võrra vähem, selgub avaldatud Raseduse infosüsteemi andmetest. Poisse sündis mõnevõrra rohkem, kaksikuid sündis 169 ning kolmikuid 3 korral.

Fotol: Sünniregister kogub kõikide Eestis sündinud laste andmeid olenemata ema elukohariigist, kuid ei kogu Eesti emade välisriigis sündinud laste andmeid.

Foto: Tervise Arengu Instituut

Erinevus Statistikaameti poolt avaldatud andmetest tuleneb sellest, et sünniregister kogub kõikide Eestis sündinud laste andmeid olenemata ema elukohariigist, kuid ei kogu Eesti emade välisriigis sündinud laste andmeid, teatas Tervise Arengu Instituut.

Kokku sünnitas eelmisel aastal 11 396 naist (möödunud aastaga võrreldes 1503 naist vähem): 11 224 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 169 ning kolmikuid 3 korral. Mitmiksünnituste osa oli 1,5% kõikidest sünnitustest. Kõikidest mullu sünnitanud naistest oli 11 363 naise elukohariigiks Eesti, 33 naise elukoht oli välisriigis. Enneaegseid (raseduskestusega alla 37 nädala) sünnitusi oli 537, neist omakorda 144 sünnitust oli raseduskestusega alla 34 nädala. Kõikidest sünnitustest moodustasid enneaegsed sünnitused 4,7%.

Elussündide arv 1000 fertiilses eas (15–49) naise kohta oli 40,2, mis on võrreldes eelmise aastaga langenud: 2021. aastal oli vastav näitaja 46,6. Poisse sündis mõnevõrra rohkem kui tüdrukuid (vastavalt 51,5% ja 48,5%). Surnult sündis 26 last, mis moodustas 0,2% kõikidest sündidest. Sündinud laste keskmine sünnikaal oli 2022. aastal 3523 g ja keskmine sünnipikkus 51 cm. Ajavahemikul 1992–2022 on vastsündinute keskmine sünnikaal suurenenud 88g võrra – 1992. aastal oli see 3435 g, 2022. aastal 3523 g.

12. tervishoiuasutuste sünnitusosakondades sündis 11 438 last, neist kõrgema etapi sünnitusabi osutavates tervishoiuasutuses 8534 last.

Loomulikul teel sünnitas 8356 naist. Vaakum- ja tangsünnitusi oli 640 ning keisrilõige tehti 2400 sünnitajale, neist plaaniline keisrilõige 756 sünnitajale. Keisrilõigete osakaal kõigist sünnitustest oli 21,1%.

Loe lisaks

Vähemalt viiel Eesti emal on 15 või enam last

Sünnitajate keskmine vanus on pidevalt suurenenud

Sünnitajate keskmine vanus on alates 1992. aastast pidevalt suurenenud. Ajavahemikul 1992–2022 suurenes esmassünnitajate keskmine vanus seitsme aasta ja korduvsünnitajate keskmine vanus viie aasta võrra. Kui 1992. aastal olid esmasünnitaja ja korduvsünnitaja keskmine vanus vastavalt 22,7 ja 28,3 aastat, siis eelmisel aastal olid need vastavalt 29,4 ja 33,2 aastat.

Loe lisaks

TAI: Mullu sündis Eestis varasemast rohkem lapsi

Alates 1992. aastast on sünnituste arv on enim tõusnud üle 35-aastaste naiste hulgas ning langenud 20-24- ja alla 20-aastaste vanuserühmades. Kõige rohkem lapsi (4029 last) sündis 2022 aastal 30–34-aasta vanustel naistel.

Sündide statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis, täiendavad andmed sündide ja sünnituste kohta avaldatakse 29.06.2023.