Arkadi Popov: tervishoiukrahhi ärahoidmiseks on vaja taastada majandus
Tervishoiu rahastamiseks napib raha, mille leidmiseks on kriisijärgsel perioodil vaja taastada majandus ja siin ei aita alati kaasa järsk maksude tõus, leiab Lääne-Tallinna Keskhaigla juht Arkadi Popov.
Järgneb Arkadi Popovi arvamuslugu, mis ilmus Äripäevas.
Eesti tervishoiu alarahastamise probleem ei ilmnenud päevapealt ega ole ka spetsialistidele ootamatu. Riigikogu valimised olid omamoodi katalüsaator, kuna tekkis võimalus teemat arutada ning nii vajadus kui ka teatud lootus seoses uue võimaliku valitsuskoalitsiooniga.
Rohkem kui kakskümmend aastat Eesti meditsiini järkjärgulist efektiivset arengut ja jõukuse pidevat kasvu on toonud kaasa meie riigi elanike oodatava eluea pikenemise, millega omakorda kaasneb sotsiaaltoetuste ja tervishoiuteenuste kasv seoses vananeva elanikkonnaga. Nendel tingimustel ei kata lähema aasta-kahe jooksul riigikassasse laekuv sotsiaalmaks täielikult tervisekassa vajadusi, mis on vajalikud mitte ainult Eesti meditsiini edasise arengu tagamiseks, vaid ka jooksvate kulude katteks, millega tagatakse raviteenuste kättesaadavus.
Tänavu talvel sotsiaalministeeriumi tellitud Maailmapanga finantsanalüüs näitas selgelt senise rahastamissüsteemi läbikukkumist, et säiliks riigieelarvest tervishoiule eraldatud 6,78protsendine osakaal. Kahjuks süvendavad niigi tõsist olukorda pikaleveninud kriis ja kõrge inflatsioon. Defitsiidis eelarve jagamisel peab tervishoid konkureerima vajadusega suurendada kaitsekulutusi ja muude valdkondadega, mis samuti hädasti raha suurendamist vajavad – nagu haridus, politsei ja piirivalve jm.
Oluline on mitte unustada, et arengu puudumine toob kiiresti kaasa stagnatsiooni, mis mõjutab otseselt meditsiiniteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Uuendamist vajab Eesti haiglate infrastruktuur, mis on eriti terav pealinnas, kus ühelt poolt poliitilise otsuse tulemusena, aga ka rahaliste vahendite nappuse tõttu pidurdus uue Tallinna haigla ehitamine. Blokeeriti raviasutus, millega nii praeguste kui tulevaste meditsiinitöötajate põlvkonnad sidusid oma tulevikku ning lootsid pakkuda Põhja-Eesti patsientidele kvalifitseeritud arstiabi.
Tervis peab olema prioriteet
Olemata majandusvaldkonna ekspert, on selle probleemi lahendamiseks raske anda üheselt mõistetavat retsepti. Küll aga on ilmselge, et järk-järgult muutuv demograafia on viinud praeguse olukorrani, mis oli üldiselt üsna etteaimatav juba mitu aastat tagasi. Meenub vanasõna, mis soovitab suvel rege rautada. Ent on ka teine ütlemine: "Ära karda suuri väljaminekuid, karda väikseid sissetulekuid."
Selles kontekstis tundub esmajoones kiireloomuline ülesanne taastada majandus kriisijärgsel perioodil, millele ei aita alati kaasa maksude, eelkõige sotsiaalmaksu ja käibemaksu järsk tõus.
Minu arvates oleks hoolimatu hotelliäris maksude tõstmisega vähendada riigi atraktiivsust väliskülalistele. Samas võib alkoholi- ja tubakatoodete aktsiisitõus teoreetiliselt mitte ainult propageerida tervislikumat elustiili, vaid potentsiaalselt tuua riigikassasse ka tervishoiusektorile väga vajalikke lisasüste. Raha ümberjaotamine riigieelarves nõuab selgeid prioriteete.
Loodan väga, et elanike tervis on meie riigile prioriteet ja seetõttu leitakse sellele keerulisele olukorrale lahendus õigel ajal – veel enne tervisekassa eelarve puudujäägi ohtlikku süvenemist.
Seotud lood
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele