Ravimiamet on kogunud ja analüüsinud andmeid ravimitarbimise suundumuste kohta juba kolmkümmend aastat. Ravimistatistika osana on apteegistatistikal samuti väga oluline roll ning järjepidevad andmed apteekide tegevuse kohta on Ravimiametil alates 2003. aastast, teatas ravimiamet.
Kahekümne aasta andmed sisaldavad palju olulist infot apteekide tegevuse kohta pika võrreldava ajajoonena. Sealhulgas leiab neist vajalikku teadmist ja taustainfot, mida Eestis mujal ei ole – käsimüügiravimite käibe andmed, veterinaarretseptide andmed, info ravimite apteegis valmistamise kohta ja palju muud.
„Apteegistatistika koostamise alustala on kvaliteetsed ja täielikud apteekide kvartaalselt esitatavad aruanded. 21. sajandi esimese kümnendi lõpus olid apteekrid täiesti omaks võtnud teadmise, et iga kvartali lõpus on vaja ravimiametile aruanne esitada.
Kõige kiiremad apteekrid saadavad siiani aruande juba esimesel kvartali lõpule järgneval päeval, isegi siis, kui kalendris on kirjas Pühapäev. 1. jaanuar. Uusaasta,“ rääkis raamatu koostaja ja ravimiameti spetsialist Marju Sammul, kes on viimased 16 aastat tegelenud ravimiameti statistikabüroos apteegistatistika andmete kogumise, analüüsi ja tulemuste avaldamisega.
Lisaks statistikale leiab raamatust erinevate autorite kirjatöid, kus tuleb juttu nii haiglaapteekide rollist tervishoiusektoris, proviisorite haridusest ja ravimiteadusest kui ka apteegiteenuse kvaliteedist ning selle hindamisest.
Raamatu koostasid ja toimetasid Ravimiameti statistikabüroo spetsialistid Marju Sammul ning Janne Sepp.
Ravimiamet tänab kõiki raamatu kaasautoreid – Ly Rootslane, Liis Prii, Maarja-Liisa Sulg, Kreet Solnask, Kersti Teder, Karin Kogermann, Kristiina Vels, Janne Tamm, Külli Teder, ning keeletoimetajaid Anu Rooseniitu ja Carmen Katariina Sikku.
Samuti tänab ravimiamet endiseid ja praeguseid kolleege, kes on ravimiameti algusaastatest apteegistatistikaga tegelenud – esialgu apteegiosakonnas Kaidi Sarv ja Ivika Leik, seejärel loodud statistikabüroos Ly Rootslane, Reeli Sirotkina, Aivi Themas, Merje Veeberg, Marju Sammul, Ott Laius, Janne Sepp ja Katrin Kurvits.
E-raamatuga saab tutvuda siin.
Seotud lood
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele