Uuring: Parimad turgutamisviisid on loodus ja sõbrad

Küsisime tervishoiutöötajatelt, milliseid tehnikaid ja tegevusi nad on kasutanud või kasutavad praegu oma vaimse seisundi turgutamiseks ja kui tulemuslik see on? Rohkem abi näib olevat jalutuskäikudest looduses ja kohtumistest sõpradega.

Looduses viibimine toetab vaimse tervise taastumist hästi, näitas küsitlus.

Foto: Shutterstock

Anonüümsele veebiküsimustikule vastas ligi 300 meedikut. Väga paljud toetuvad probleemide korral kolleegidele, märkides, et teine tervishoiutöötaja, näiteks õde vastuvõtukabinetis, mõistab olukordi paremini kui kodus pereliige. Kuigi ka pereliikmetega suhtlemisest on paljudele abi, ehkki pigem selles võtmes, et töömured unustatakse ja tegeldakse muude teemadega. “Meeldivad tegevused toredate inimestega hoiavad tervise korras,” tõdeb üks arst.

Loe lisaks

Tervishoiutöötajate igapäevased kaaslased on ärevus ja läbipõlemine

Millega arstid-õed ennast veel turgutavad? Väga paljud saavad abi liikumisest: nii regulaarsetest trennidest kui ka lihtsalt jalutamisest. Paljud on võtnud koera. Üllatavalt vähe mainitakse reisimist, kuid näiteks üks vastanu proovib reisida iga kolme kuu tagant. Kellel võimalik, see vähendab näiteks suveperioodiks töökoormust.

Vaid ühel korral mainiti abivahendina alkoholi – ja seda mõõdukas koguses. Samuti märgiti üks kord kirikus käimist.

Väga oluliseks peetakse unerežiimi ja nädavahetustel täielikult töölt väljalülitamist. Paar vastajat tunnevad kergendust, et enam ei pea öövalveid tegema. Mitmele annab vaheldust aiatöödega tegelemine, käsitöö. Mõni on teadlikult valinud hobi, mis on meditsiinikauge ja osa keeravad teleri muule kanalile, kui tuleb mõni arstiseriaal. Mõni loeb õhtuti kriminulle või õnneliku lõpuga ilukirjandust, teised maalivad.

Küllalt paljud vajavad siiski professionaalset abi. Paljud on käinud või käivad praegu psühhoteraapias, kohtuvad aegajalt tuttava psühhiaatriga. Paljud võtavad antidepressante ja unerohtu. Neist on olnud enamasti abi ja see hea mõju jätkub ka siis, kui ravikuur on läbi saanud.

Vajatakse siiski juurde meditatsioonioskusi, enesekaastunde ja eneseabi võtteid, mida saaks rakendada siis, kui olukord nõuab “tualettruumi jooksmist, et sügavalt sisse-välja hingates rahuneda”, nagu kirjeldab üks vastanu. Hästi võtab enesega tegelemise oskused kokku ühe vastaja tõdemus: “Ühendan ennast teemadest lahti. Sellest, mis on möödas, tuleb oma energia välja võtta.”

23. aprillil algab juunini kestev viieosaline vaimse tervise koolituste sari “Meediku meele tervis”, mis on välja töötatud just selle küsitluse abil ja sihtgrupiks ongi meedikut. Infot kuupäevade, lektorite, koolituse sisu ja hindade kohta saab SIIT.