Kuula artiklit

Autor: Meditsiiniuudised • 1. aprill 2024

Kuula artiklit

Eriõdede koolitamisega on Eestis tegeletud juba aastaid.Selleks, et nii öelda tavalisest õest saaks eriõde, on esimese sammuna vajalik läbida valdkonnapõhine magistriõpe. Eriõed saavad tegutseda neljal erialal, milleks on terviseõendus, kliiniline õendus, intensiivõendus ja vaimse tervise õendus. Eriõde iseloomustab suurem kliiniline pädevus ja valmisolek töötada lisaks interdistsiplinaarses meeskonnas ka iseseisvalt.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liikme, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastaruse sõnul on eriõdesid tervishoiu kõrgkoolides koolitatud juba pikalt ja nende integreerimine tervishoiusüsteemi on oodatud ning loomulik protsess.

Tänu eriõe vastuvõttudele on arstidel rohkem aega tegeleda keerulisemate ravijuhtumitega. Eriõde on oluline nii patsiendile kui ka arstile, olles ühelt poolt ülioluliseks partneriks arstile, teisalt patsiendi sujuvat raviteekonda toetavaks spetsialistiks.

Elulise näitena võib siia tuua raviasutustes tegutsevad diabeediõed, kes hindavad diabeedihaige terviseseisundit, viivad läbi nõustamisi suhkruhaiguse olemusest, toitumisest, füüsilisest aktiivsusest ja-, tüsistuste ennetamisest. Lisaks õpetavad diabeediõed patsiente kasutama glükomeetrit, korrigeerima veresuhkru taset, süstima insuliini ja pidama diabeetikupäevikut.

Vaimse tervise õed

Nii nagu paljude teistegi tervisemurede korral, võiks pöörduda ka vaimse tervise muredega esmalt perearsti või -õe poole, kes patsienti kas aitab või siis juba eriala spetsialisti poole suunab. Spetsialist ei pea aga tingimata olema tavapärane psühholoog, kliiniline psühholoog või psühhiaater, vaid võib olla näiteks ka vaimse tervise õde, kes spetsialiseerunud just vaimse tervisega seotud teemadele. Selleks läbitakse pärast 3,5-aastast õe väljaõpet veel 1,5-aastane magistrantuur ning täiendatakse oma teadmisi ka näiteks teraapiakoolitustel.

Alates 2020. aastast Pärnu Haiglas ja erakliinikus Sensus vaimse tervise õena töötav Laurau Oisalu näeb, et võrreldes tema paari aasta taguse töötamise algusega on töömaht väga palju kasvanud. „Vaimsest tervisest räägitakse rohkem ja selle teema stigmatiseerimine on vähenenud. Inimesed julgevad vaimse tervise muredega abi otsida,“ selgitas Oisalu. „Nii teismelistel, noortel kui ka vanematel inimestel on väga palju ärevust – aeg on praegu selline. Ka depressiivsust esineb palju. Samuti on palju pöördumisi sõltuvushäiretega, oskamatust pingeliste olukordadega tõhusalt hakkama saada,“ täpsustas ta.

2024. aasta alguse seisuga on Eestis 204 vaimse tervise õde. Vaimse tervise õed tegutsevad peamiselt perearstikeskustes, aga ka psühhiaatriakliinikutes. Vaimse tervise õe vastuvõtule pääseb saatekirjata ning tasuta. Ka erakliinikutes on vaimse tervise õdesid, kuid nende vastuvõtt on tasuline.

Tervisekassa on laiendamas eriõdede õiguseid

Tervisekassa eestvedamisel toimus 2021-2023. aasta jooksul eriõe katseprojekt, mille eesmärgiks oli välja selgitada eriõdede pädevuse suurendamisega seotud kliinilised tegevused ja vajalikud muudatused töökorralduses ning laiendada eriõdede vastutust ja õiguseid.

Projektis osalesid kliinikum, regionaalhaigla, Ida-Tallinna keskhaigla, Lõuna-Eesti haigla ja Viljandi haigla. Projekti käigus hindas tervisekassa eriõenduse teenust nii kvaliteedi kui ka kvantiteedil põhinevate tulemuste kaudu.

Tervisekassa õendusabi teenusejuhi Aivar Koppase sõnul selgusid kvalitatiivsest analüüsist mitmed vajalikud muudatused eriõdede õiguste laiendamise osas nagu teatud juhtudel eriõe juurde saatekirjata pöördumise võimalus, suunamised ja retseptiõiguse laiendamine. Lisaks toodi välja, et eriõel peaks olema õigus meditsiiniseadme kaartide koostamiseks ja vajalikuks peeti ka eriõededele e-konsultatsioonide võimaldamist.

Analüüsist, mis uuris rahulolu teenusega, ilmnes, et patsiendi rahulolu raviteenusega oli mõnevõrra kasvanud pärast eriõe teenuse lisandumist ja ka personali rahulolu oli suurem pärast eriõe lisandumist. Mitme eriala puhul ilmnes, et perioodil, mil eriõde teenust pakkus, vähenes keskmine ooteaeg eriarsti vastuvõtule.

Tervisekassa õendusabi teenusejuhi sõnul käivitusid suuremates haiglates eriõe vastuvõtud edukalt ja ka haiglate tagasiside eriõdede tööle oli positiivne. „Projekti käigus tegi Tartu Ülikooli Kliinikumis endokrinoloogia eriala diabeediõde juba paari kuuga üle 90 vastuvõtu. Põhja-Eesti Regionaalhaiglas oldi jälle väga rahul pulmonoloogia eriõe vastuvõttudega, mis vabastas arsti tööaega, et tegeleda uute patsientidega,“ tõi Koppas välja positiivseid näiteid.

„Katseprojekti tulemused ja haiglate tagasiside kinnitavad, et patsientidel, kelle raviteekonnal on lisaks eriõde, on suurem rahulolu ja parem kättesaadavus raviteenustele. „Ka raviteekonnaga seotud tervishoiutöötajatel on suurem rahulolu töökorraldusega,“ kinnitas Aivar Koppas. Sellest tulenevalt hakkab Tervisekassa alates 1. aprillist 2024 rahastama eriõe teenust kõikide oma lepingupartnerite juures, kes vastavad ette antud tingimustele.

Ka arstid tunnustavad eriõdede tööd

Põhja-Eesti Regionaalhaigla õendusdirektor Katre Zirel

Regionaalhaiglas alustati eriõe pilootprojekti raames vastuvõtte neljal erialal: haavaravi-, pulmonoloogia-, intensiivravi- ja veresoonte kirurgia.

Patsiendid hindavad eriõe vastuvõtte väga positiivselt ja on välja toonud, et õel on rohkem aega kuulata ja läheneda muredele personaalsemat. Samuti on patsiendid tänulikud, et oleme eriõe vastuvõtule kaasanud soovi korral ka lähedased.

Eriõe vastuvõtt on sageli ennetava loomuga: oleme täheldanud, et patsientide haigusteadlikkus on madal. Ei teata, et tegemist on kroonilise ja ajas progresseeruva haigusega. Patsiendid kannatavad kodus väga kaua, aga kui õde helistab või kutsub oma vastuvõtule regulaarselt, siis saame tekkinud muredele koheselt ka leida lahendusi ning vältida seisundite ägenemist.

Ka arstid tunnustavad eriõdede tööd. Välja on toodud, et eriõe vastuvõtt vähendab kindlasti eriarstide järjekordi. Eriõde filtreerib välja patsiendi probleemid ja tagab patsiendiga kontaktis olles teenuse järjepidevuse. Arstid toovad välja, et eriõde ei ole patsiendiga üksi, vaid tal on alati võimalus kahtluse või küsimuste korral konsulteerida eriarstiga.

Puudusena võib välja tuua, et eriõel puudub teatud ravimite korduvretseptide kirjutamise õigus. Oleme seisukohal, et eriõdede haridus on piisavalt kõrgel tasemel, et anda neile õigus kõikide korduvretsepti kirjutamiseks. Selle tulemusel saaksid patsiendid kiiremini vajalikud ravimid kätte ja patsienti ei oleks vaja suunata perearsti või eriarsti juurde.

Tartu Ülikooli Kliinikumi kogemus: tänu eriõdele saab patsient sellisel tasemel ravi nagu ta vajab.

Kliinikumi juhatuse liikme, õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul oli kliinikumis eriõe pilootprojektis osalemise eesmärgiks parandada patsiendikäsitluse kvaliteeti ja tõhustada töökorraldust.

Sisendi, kuidas seda saavutada, projekt kahtlemata andis: „ Kui haritud ja kliiniliselt pädevad eriõed saavad vajalikud õigused ja tööriistad (terviseseisundist ja -vajadusest lähtuvalt perearstile, eriarstile või teistele erialaspetsialistidele suunamine, vajalike uuringute planeerimine ja tellimine, pädevuse piires retseptide väljastamine jne), siis on ka ootus tervishoiuteenuste paremale kättesaadavusele ja terviklikule patsiendikäsitlusele teostatav,“ rääkis Pastarus ja lisas:

“See kõik mõjutab lisaks patsientidele ka kliinikumi töötajate rahulolu raviteekonna korraldusega: patsient saab sellisel tasemel abi, nagu ta vajab, ravimeeskonnas ei toimu tegevuste dubleerimist ning arst saab viivitusteta tegeleda hästi jälgitud ja ettevalmistatud patsiendiga (nt endoproteesimise teekond ja ortopeediaõe roll selles).”

Kliinikumis rakendati katseprojektis eriõdesid pulmonoloogia, ortopeedia ja endokrinoloogia erialadel. Kõige enam eriõdesid leiab kliinikumis aga vaimse tervise õenduse valdkonnast.

Kuula artiklit

Tervisekassa hakkab rahastama eriõe teenust