Ravimiameti aastaraamatust selgus, et ravimitootjad saatsid mullu ametile 483 teatist, milles andsid teada, et ei suuda riigi ravivajadust katta. Teate saamise hetkel puudus ravimile alternatiiv siiski vaid 15% juhtudest.

- Ravimiamet sai mullu 483 tarneraskuse teatist.
- Foto: Shutterstock
Ravimiamet rõhutab, et tarneraskuste hulgast tähtsam on siiski puuduva ravimi asendatavus ja haiguse olemus. Amet ei tee ravimitellimusi ega oma ravimivaru, küll aga avaldab see tarneraskuse teate koos infoga võimalike asenduste kohta ravimiregistris ja veebiuudisena ning võib tarneraskuses ravimile anda ajutiselt võõrkeelse pakendi turustamise loa või võimaldada arsti taotlusel müügiloata ravimi kasutamist. Samuti saab amet keelata ravimite väljavedu, aga see on väga erandlik meede – mullu tuli ühe tarneraskusega seoses piirata sama toimemehhanismi ja näidustusega üheksa ravimi väljavedu.
Seotud lood
Kui aasta tagasi oli patsiendikindlustuse valik Eestis piiratud vaid ühe, juhtumipõhise lepinguga, siis nüüd on kindlustusmaakleri Northern1 international insurance brokers OÜ eestvedamisel turule jõudnud uus konkureeriv lahendus. See vastab Eesti õigusruumi nõuetele, tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud nõudepõhisele mudelile ja loob kauaoodatud valikuvõimaluse.