Ametlik: riigikogu lükkas patsiendikindlustuse seaduse edasi

Riigikogu võttis sel nädalal vastu seadusemuudatuse, millega juulist jõustuma pidanud patsiendikindlustuse seaduse jõustumine lükati novembri algusse.

Üheks põhjuseks oli see, et kindlustusseltside poolt polnud suurt huvi uut teenust juurutada ja suvepuhkuste ajal oleks olnud ka raske tervishoiuasutustel kindlustajaid otsida, ajapikendusega loodetakse see mure lahendada. Lisaks ei olnud lõplikult valmis andmebaasid ja nende ühildumine, mis andmete sujuvaks liikumiseks on vajalik.

NB! Kindlustus hakkab kehtima ainult neile ravivea juhtumitele, mis leiavad aset pärast seaduse jõustumist.

Arstide liit oli edasilükkamisele vastu. Edasilükkamise poolt oli 65 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 2. Täpsemalt saab eelnõu liikumise etappidest ja sisust lugeda SIIT riigikogu kodulehel.

Sama teemal. Veel võimalik osaleda Meditsiiniuudiste ja Medicumi ühisel 11. juuni patsiendikindlustuse vebinaril, kus ettekanded teevad vandeadvokaat Ants Nõmper ja kindlustusseltside liidu juht Mart Jesse.

Lisame kindlustusseltside liidu pressiteate:

Riigikogu kiitis teisipäeval heaks seadusemuudatuse, mille järgi hakkab patsiendikindlustuse süsteem kehtima alates tänavu 1. novembrist. Seaduse kohaselt on kõigil tervishoiuteenuse osutajatel kohustus sõlmida kohustuslik vastutuskindlustuse leping 30 päeva jooksul ehk 1. detsembriks 2024.

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul hakkavad tervishoiuteenuse osutajatele kohustuslikku vastutuskindlustust pakkuma BTA, PZU ja Seesam kindlustus. „Oluline on mõista, et kindlustus hakkab kehtima ainult neile ravivea juhtumitele, mis leiavad aset pärast seaduse jõustumist. Enne seda toimunud ravivea tõttu kahju kannatanud patsiendil tuleb hüvitist nõuda tervishoiuteenuse osutajalt ja patsient saab soovi korral veel küsida eksperthinnangut ka tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonilt,“ selgitas Piirsalu.

Piirsalu märkis, et tervishoiuteenuse osutajatel tuleb kindlustusleping sõlmida alates novembrist kuu aja jooksul. „Kindlustusandjad võtavad kindlustuse pakkumist tehes muu hulgas arvesse teavet tegevuslubade kohta tervishoiuteenuse osutajate registris. Seetõttu tasub eelnevalt kontrollida, kas teave registris vastab tegelikkusele. Adekvaatne info tervishoiuteenuse osutaja kohta tagab õige kindlustuskaitse,“ ütles Piirsalu.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juhi Heli Paluste hinnangul aitab loodav kindlustussüsteem muuta tervishoidu patsientide jaoks turvalisemaks ning lihtsustab võimaliku kahju korral hüvitiste saamist.

„Tervishoiutöötajatele annab patsiendikindlustuse loomine kindlustunde, et on olemas kohtuväline süsteem hüvitise saamiseks tahtmatu eksimuse tõttu tekkinud kahju korral ning et seetõttu ei pea kedagi kohtus süüdi mõistma. Raviasutustel ja arstidel võimaldab see edaspidi ohujuhtumitega senisest avatumalt ja julgemalt tegeleda ning neist õppida,“ ütles Paluste.

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusega sätestati tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse põhimõtted ja korraldus, samuti patsiendile hüvitamisele kuuluva kahju alused ja ulatus. Kahjujuhtumi korral, kus patsiendi ravimisel oleks tervisekahju olnud võimalik vältida, hakkab nõude asjaolusid hindama kindlustusandja. Kindlustussumma ehk maksimaalne hüvitatav kahjusumma on kahju kannatanud patsiendi kohta kuni 100 000 eurot, juhtumi kohta 300 000 eurot ning kogu üheaastase kindlustusperioodi kohta 3 miljonit eurot. Sätestatud on ka alamlimiidid mittevaralisele kahjule kahju raskusastme järgi. Seadusega kehtestatakse muu hulgas veel miinimumnõuded patsiendiohutuse korraldusele, seal hulgas luuakse teabe analüüsi süsteem, et ennetada ohu- ja kahjujuhtumeid.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust, samuti analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.