“Kui meestel on olulisteks ennetus- ja jälgimisaastateks 30.-50. eluaastad, siis naistel alates 40. eluaastatest. Üheks põhjuseks on see, et naiste kardiovaskulaarse riski tõus kasvab hüppeliselt menopausi järgselt östrogeeni taseme languse ja selle kaitsva toime kadumise tõttu,” rääkis Hedman.
Naiste südame-veresoonkonnahaigused on aladiagnoositud ja alaravitud ning on mitmeid tegureid, mis soodustavad ebavõrdsust naiste südame-verseoonkonnahaiguste avastamisel ja ravimisel.
“Kahjuks näitab statistika, et nii Euroopas kui USAs kiireim suhtelise suremuse tõus veresoonte lubinemise ehk ateroskleroosi tõttu on just kuldses keskeas naiste hulgas, st naistel vanuses 45-65,” lisas Hedman ning selgitas, et osalt on põhjuseks hilinenud diagnoosimine – kuna teadlikkus naiste kardiovaskulaarsetest riskidest on madal, ei oska naised seda ka endal kahtlustada.
“Samuti mängivad rolli soospetsiifilised riskitegurid: rasedusaegne vererõhu tõus ja diabeet, enneaegne menopaus, polütsüstiliste munasarjade sündroom, ülekaal, samuti esineb reumaatilisi haigusi naistel rohkem – ka need tõstavad oluliselt kardiovaskulaarset riski.”
Naised on ka insuldi diagnoosimisel vanemad, insuldijärgne igapäevatoimetustega toimetulek ja ka taastumine on naistel kehvem.
Maailma südamepäev 2024 on 29. septembril
Maailma südamepäeva tähistatakse igal aastal septembri viimasel pühapäeval. Päeva algataja on
Maailma Südameföderatsioon.
Südame- ja veresoonkonnahaigused on endiselt maailmas esikohal sellega, et põhjustavad igal aastal rohkem kui 20,5 miljonit surmajuhtumit. Seetõttu on südametervise probleemidele ülemaailmselt kõrgem prioriteet antud.
Loe naiste südame tervise kohta
siit.
Seotud lood
Kandideerimise tähtaeg: 28.08.26