Kavandatav reform puudutab otseselt inimesi, kellel on tervisemured, nagu kroonilised haigused või vaimse tervise probleemid, ja kes vajavad lisaks ka hooldusabi või näiteks psühholoogi, füsioterapeuti, tegevusterapeuti, sotsiaaltöötajat või kogemusnõustajat ehk sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid.
Seotud lood
Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda (ESJN) rõhutab, et Eesti sotsiaalhoolekande süsteem vajab senisest palju tugevamat teenuskategooriate, rahastusloogika ja personalinõuete eristamist.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele