Hammaste tervis ei alga hambaarstitoolist, vaid igapäevastest valikutest, mis tehakse kodus – olgu selleks lapsele pakutav toit, suuhügieeni harjumused või otsus käia regulaarselt kontrollis ka siis, kui midagi ei valuta. Siiski jõutakse hambaarsti juurde tihti alles siis, kui lapse hammas juba valutab ja põsk paistes on.
Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliiniku juhi dr Piret Vilborni sõnul ei hakka hammas valutama üleöö, vaid see on protsess, millele saab ennetavalt vahele astuda läbi teadliku toitumise, korralike suuhügieeni harjumuste ja varajase kontrolli.
Hambaaukude tekkimise üheks põhjuseks ongi liiga sage söömine, mistõttu on oluline süüa kindlatel aegadel ja jätta söögikordade vahele hammastele puhkepause,“ rääkis kliinikumi stomatoloogia kliiniku juht. Ta lisas, et laste puhul on mureks pidev süsivesikuterikka toidu näksimine ja magusate jookide tarbimine.
„Iga kord, kui suhkrut sisaldavat toitu või jooki tarbitakse, lõhustavad suuõõnes elavad bakterid, kellest tuntuim on Streptococcus mutans, süsivesikuid, tekib hambakatt ja keskkond hamba pinnal muutub happeliseks. Mida kauem toit hammastega kokku puutub, seda rohkem toodavad bakterid hapet ja seda suurem on mineraalide kadu hammaste pinnalt. Tagajärjeks on hambaaukude teke mõne aja pärast,“ selgitas dr Vilborn.
Näiliselt tervislikud valikud, nagu mahlad või smuutid, sisaldavad sageli palju looduslikke või lisatud suhkruid, mis samuti kahjustavad hambaid. Seetõttu ei tohiks unustada, et parim valik janu kustutamiseks on ilma lisanditeta gaseerimata puhas vesi.
„Suutervise hoidmine ei tähenda keerulisi või kalleid samme, vaid pigem väikseid, kuid püsivaid harjumusi. Kolm esimest eluaastat on hammaste tervena püsimise seisukohalt väga olulised. Lapse harjumusi saab ja tuleb kujundada nii, et hambapesu toimub kahel korral päevas ning seda õige tehnika, sobiva hambapastaga ning väiksemate laste puhul ka lapsevanema abiga,“ selgitas Vilborn.
Happelise hambakatu eemaldamiseks tuleb kõik hambapinnad ükshaaval puhastada lapse vanusele sobiva hambaharja ja pastaga. „Hambapesu efektiivsust saab omakorda kontrollida hambakattu värvivate tablettidega, mille närimisel tulevad halvasti puhastatud piirkonnad kenasti esile. Neid leiab igast hästivarustatud apteegist,“ ütles dr Vilborn.
Alates väikelapse esimesest eluaastast, kui vähemalt osa piimahambaid on juba suhu lõikunud, on oluline käia vähemalt kord aastas suutervist kontrollimas ka hambaarsti juures, sõltumata sellest, kas kaebusi on või mitte. „Kahjuks ei ole selline regulaarne kontroll paljude perede jaoks veel tavaline praktika. Tuletame meelde, et laste suvevaheajad on hea aeg enne kooliaasta algust hammaste tervise kontrolliks või juba ka hammaste raviks. Võimalikult varakult väikese hambaaugu parandamine on iseenesest lihtne protseduur ja hoiab ära suuremad ja enamasti ootamatult tekkivad hambamured,“ lisas dr Vilborn.
Hea suutervise vundament laotakse lapsepõlves ning selle toetamiseks on soovitatav järgida 4–5 toidukorraga päevakava: kolm põhitoidukorda ja üks kuni kaks vahepala. „Hea suutervis ei ole pelgalt hambaarsti vastutus, vaid terve pere ühine ülesanne. Kui me võtame aega, et õpetada lapsele, miks ja kuidas oma hambaid hooldada, kui toetame neid teadlike toiduvalikutega ning kui anname eeskuju regulaarsete kontrollidega, siis ei pea me hiljem tegelema tagajärgedega ja säästame tulevikus suure summa raha,“ selgitas dr Vilborn, kelle sõnul on teadlikkus toitumisest ja hammaste tervisest üks peamisi teemasid, mis tuleks vanematel lastega kindlasti üle vaadata.
Stomatoloogia kliiniku soovitused:
- Hammaste puhastamisega tuleb alustada kohe, kui need suhu lõikuvad.
- Oluline on hambaid pesta hommikul ja õhtul. Hambapesu peab kestma vähemalt 2 minutit, et kõik hambapinnad saaksid katust puhtaks. Halvasti ligipääsetavate kontaktpindade puhastamiseks tuleks nii lastel, noorukitel kui täiskasvanutel kasutada hambaniiti.
- Kui hambad on suhu lõikunud, tuleb pidada söömise ja joomise vahel pausi 3 tundi, et mineraalained saaksid hambaemailis taastuda.
- Söögikordade vahel tuleks juua ainult puhast vett piima, mahla ja gaseeritud vee asemel.
Seotud lood
2024 esimesel poolaastal on hambaarstil käinud üle 120 500 lapse ehk ligi 44% kuni 19aastastest lastest, kelle suutervise parandamisele on kulunud tervisekassal ligi 31 miljonit eurot.
SA Tallinna Hambakliinik viis 2024/2025. õppeaastal läbi suutervise kontrolli ja suuhügieeni juhendamise üheksas Tallinna koolis, kus kontrolliti kokku 5737 õpilase suutervist. Uuringu tulemused näitavad, et 42%õpilastest tuvastati hambakaaries ning 69% esines hambakattu.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele