Eesti kardioloogide selts teatas oma kodulehel, et õpinguid alustavad viis kardioloogia eriala residenti, nad valiti välja kaheksa kandidaadi seast.

- Keskel on noored residendid kolleegide seas.
- Foto: Eesti kardioloogide selts
2. juulil 2025 toimunud residentuuri sisseastumiseksamil võeti kardioloogia residentuuri vastu viis uut kolleegi: Katariina Mägi, Rita Mürkel, Fredrik Matthias Sirkel, Juri-Voldemar Avvo ja Julius Piatkowski.
Veebiotsingu järgi on noored juba siin-seal tööl, näiteks Katariina Mägi ITKs, Rita Mürkel regionaalhaiglas, Juri-Voldemar Avvo on olnud praktikal IVKHs, kus ta töötas EMOs, Julius Piatkowski aga on olnud arst ühe Tartu perearsti nimistu juures.
Kardioloogia viiele kohale oli ülikooli statistika järgi tänavu kaheksa avaldust. Eelmisel aastal astus esimese hooga residentuuri kolm noort ja kuna kõiki kohti ei täidetud, siis kolme veel jäädi otsima järelkonkursiga. 2023. aastal alustas viis residenti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Euroopa kardioloogide eksami läbisid kuus noort
Lisaks tunneb selts oma kodulehel uhkust, et Eesti noored kardioloogid olid Euroopa kardioloogide seltsi eksamil edukad. 2025. aasta Euroopa Kardioloogide Seltsi poolt korraldatud üldkardioloogia eksamit läbisid 2025. aastal Eestist kuus kolleegi: Artjom Briš, Teele Kasepalu, Uku Kruusamägi, Teele Pern, Kadri Sepp, Veera Taoubi, kes kõik edukalt eksami läbisid.
Eesti keskmine tulemus paistis riikide edetabelis silma – oldi parimate hulgas (kui riikide keskmine oli 63%, siis Eesti puhul oli see üle 70%). Kokku sooritas eksamit 950 inimest (80% sai ka eksami positiivselt sooritatud, käesoleval aastal oli nn positiivse sooritamise skoor 53,3%. Tänusõnad lähevad doktor Priit Kampusele eksami koordineerimise eest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Kardioloogide Selts tutvustas kolme uut noort, kes alustavad tänavu kardioloogia residentuuris. Kolme veel otsitakse.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.