Karl-Gunnar Isand kaitseb reedel Tartu ülikoolis doktoritööd “Hapruse mõju erakorralise laparotoomia ravitulemustele: prognostiliste mudelite ja otsustusprotsessi täiustamisest”.

- Selgus, et haprus on sage mitte ainult eakate, vaid ka nooremate seas: koguni 17% alla 50aastastest patsientidest olid enam või vähem haprad.
- Foto: Shutterstock
Aastaks 2050 on arenenud riikides peaaegu iga kolmas inimene rohkem kui 65 aastat vana. Siiski ei määra inimese tervislikku seisundit üksnes vanus: mõned nooremad inimesed võivad olla kehva tervisega, samas kui osa üle 80aastastest on jätkuvalt oma vanuse kohta heas vormis. Siin tuleb mängu hapruse mõiste. Haprus tähendab kehalise vastupanuvõime vähenemist, mis muudab inimese haavatavamaks väliste mõjurite suhtes. Habrastel inimestel võib isegi väike sündmus, näiteks kukkumine või uus ravim, põhjustada tõsiseid tagajärgi, millest taastumine on raskem ja aeganõudvam, kuna kehal ei ole piisavalt reserve tekkinud probleemidega toime tulekuks. Hapruse hindamiseks on välja töötatud mitu mõõdikut, näiteks üheksa-astmeline kliiniline hapruse skaala (i.k clinical frailty scale).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ülevaade hapra patsiendi käsitlusest ja hindamisest Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgiakliiniku üldkirurg-vanemarst Karl-Gunnar Isandalt.
Kandideerimine kuni: 30.09.2025