Autismispektri häire on neuroarenguline eripära, mis mõjutab inimese sotsiaalset suhtlust, kommunikatsiooni, käitumismustreid ja sageli ka sensoorset tajutöötlust.
Tegemist ei ole ühetaolise seisundiga, vaid spektriga – inimesed võivad erineda nii toimetulekuvõime, tugevuste kui ka toetusvajaduse poolest. Autismi puhul võivad varased märgid avalduda juba lapsepõlves, kuid diagnoosini jõutakse sageli erinevas vanuses. Osa inimestel kaasnevad ärevus, depressioon, unehäired või kooliraskused, mis võivad esmatasandi arstiabis esialgu varjutada autismi kui algpõhjuse.
Seetõttu on perearstidel, -õdedel ja vaimse tervise spetsialistidel oluline roll häire varajases märkamises, sobiva toe leidmises ning patsiendi ja tema pere suunamises edasi õigete teenusteni.
Sellest kõigest 5. märtsil (hübriid)konverentsil räägitakse. Swissotelis ja samal ajal veebis WorksUp keskkonnas toimub sündmus Meditsiiniuudiste ja Eesti Psühhiaatrite Seltsi koostöös.
Tutvu kavaga ja osta pilet SIIT.
Kasvava vajaduse taustal keskendub tänavune konverents autismispektri häire käsitlusele esmatasandil. Eesmärk on anda praktilisi teadmisi: kuidas autismi ära tunda, millal ja kuhu patsient suunata ning millised teraapiad ja rehabilitatsioonivõimalused võiksid sobida erinevas vanuses inimestele.
Esimeses sessioonis käsitletakse neuroarenguliste häirete uusi käsitlusi ja RHK muudatusi, autismi avaldumist väikelapseeas, koolieas ja teismeeas ning kaasuvate ärevus- ja depressioonisümptomite mõju. Märksõnadeks on pere toimetulek ning koolikeskkonnaga seotud väljakutsed.
Diferentsiaaldiagnostika ja kontakt patsiendiga
Teine sessioon keskendub esmatasandi praktilistele küsimustele: kuidas eristada autismi ja isiksushäiret, millist rolli mängib maskeerimine ning kuidas saavutada kontakt keerulise patsiendiga.
Rehabilitatsioon ja teraapia
Tavapäraselt lõpetab konverentsi sessioon igapäevapraktikast. Tutvume dialektilise käitumisteraapia rakendamisega haridusasutuses (Tartu Herbert Masingu kooli näitel), sensoorse integratsiooni teraapiaga ning toome praktilisi näiteid sellest, kuidas toetada autismispektri häirega noori ja noori täiskasvanuid iseseisvasse ellu integreerumisel (Astangu kutserehabilitatsiooni keskuse näitel).
Konverentsi ajaks ilmub ka raamat “ Autistlik läbipõlemine. Sinu teejuht taastumiskava loomiseks”. Koodiga AUTISMIRAAMAT on see 8. märtsini SIIT ostes 20% soodsama hinnaga.
Autism numbrites
Rahvusvahelised andmed näitavad, et autism ei ole haruldane seisund.
Levimus üldrahvastikus (globaalne): Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel esines 2021. aastal autismi umbes ühel inimesel 127st, mis on ligikaudu 0,8% üldpopulatsioonist.
Diagnoositakse meestel tunduvalt sagedamini kui naistel. Ajalooliselt on suhe olnud ~ 4:1 meeste kasuks.
USA värskeim statistika (2022) näitab, et ASD on 3,4 korda enam levinud poistel (levimus ~4,9%) kui tüdrukutel (~1,4%).
Suurbritannias leitud andmed viitavad, et umbes 1% täiskasvanutest on autismispektril (u 9,8 juhtu 1000 inimese kohta), ning oluline on, et levimus ei sõltunud vanusest.
Kuigi Eesti kohta täpset levimusuuringut pole tehtud, prognoosis Eesti Autismiühing juba 2012. aastal, et Eestis võiks selliseid inimesi olla umbes 8000.
Kui rakendada ~1% levimust, tähendaks see Eesti rahvastiku arvu juures ligi 13 000 autismispektri häirega inimest.
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele