PERH ja lennuakadeemia uurivad droonide kasutamise võimalusi haigla töös
Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) ja lennuakadeemiaga on algatanud droonide kasutamise projekti, et uurida, kas ja kuidas võiksid droonid toetada haigla tööd, meditsiinilogistikat ja tervishoiu kriisikindlust.
Avaldame PERHi blogipostituse, milles asjast räägivad haigla diagnostikakliiniku juht, doktor Indrek Koovit, e-haigla juht Jaagup Saare ja projektijuht Hanna Liivia Teller.
Seotud lood
Juhuslikult mööda sõitnud arst päästis Lääne-Rootsis drooniga saadetud defibrillaatori abil infarkti saanud 71aastase mehe elu; meditsiiniliste droonide kasutamist katsetav ettevõte plaanib laieneda ka mujale Euroopas.
Soomes Ida-Helsingis katsetatakse parasjagu, kas droone saab kasutada tervishoiu transpordis, tagamaks tuleviku varustuskindlust.
Hõredalt asustatud riigis tunduvad transpordidroonide eelised tervishoius esmapilgul ilmsed: näiteks saaks Soomes suvilas viibiva haige sellega kiiresti esmaabi või rästiku vastumürki saama või südamestimulaatorit paigaldama toimetada. Suurem droon võiks sündmuskohale transportida ka arsti.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele