Luude tugevuse hoidmiseks ei piisa ainult piimast: luutihedus hakkab vähenema juba varases täiskasvanueas ning osteoporoos ohustab eriti eakaid ja menopausijärgseid naisi, kuid ka mehi. Kate Ward ja Bess Dawson-Hughes rõhutavad, et luude tervist toetavad koos kaltsium, D-vitamiin, valk ning liikumine. Head allikad on piimatooted, soja, tšiiaseemned, kuivatatud puuviljad ja kondiga konservid, näiteks sardiinid. Toidulisandeid soovitatakse eeskätt riskirühmadele, sest liigne D-vitamiin võib hoopis kahju teha.
Piimapütid meiereis.
Foto: Shutterstock
“Piima joomine aitab tugevaid luid kasvatada. See on üks esimesi tervisealaseid nõuandeid, mida paljud saavad. Lapsena julgustati pidevalt piima jooma, lubades, et kaltsium aitab kasvatada tugeva ja terve luustiku,” kirjutab BBC meditsiinitoimetaja Melissa Hogenboom.
Kuigi see piimatoodete nõuanne on sageli juba varasest east peale mällu sööbinud, räägitakse vähem sellest, kui levinud on haprad luud hilisemas elus – ja kui oma luid nooremana ei kaitse, avame end suurenenud luumurdude riskile.
Õnneks saame me sellega midagi ette võtta, olenemata vanusest. Õigete toitaineterikka dieedi ja aktiivsena püsimisega võivad meil kõigil olla tervemad luud – ja asi ei ole ainult rohkema piima joomises.
Meie luude tervis kujuneb aastakümneid enne, kui need hakkavad hapruse märke ilmutama. Meie hilisemas elus kantav skelett sõltub luureservist, mille me lapsepõlves ja varases täiskasvanueas kogume, kui luud kasvavad tugevamaks ja tihedamaks enne oma tippvormi saavutamist varases täiskasvanueas, ütleb Kate Ward, Ühendkuningriigi Southamptoni ülikooli globaalse lihasluukonna tervise professor.
Pärast seda hakkame vananedes luutihedust kaotama. Lisaks on maailmas umbes 500 miljonit inimest, kellel on osteoporoos – seisund, mis nõrgestab meie luid, muutes need õhemaks ja hapramaks. Sellised seisundid nagu osteopeenia ja osteoporoos on sageli vaiksed haigused, mis ei anna mingeid sümptomeid enne, kui tekib potentsiaalselt elumuutev luumurd, selgitab Julie Thompson Ühendkuningriigi kuninglikust osteoporoosi seltsist.
„Ajalooliselt peeti osteoporoosi naiste haiguseks, kuna [rohkem] mehi suri südamehaigustesse 60. eluaastates. Nüüd elavad nad piisavalt kaua, et osteoporoosiga kaasneks,“ ütleb Bess Dawson-Hughes, Tuftsi ülikooli meditsiiniprofessor, kes on spetsialiseerunud luu- ja lihasfunktsioonile.
Mida me siis saame süüa, et meie luud tugevad püsiksid?
On üldteada, et piimarikkad toidud on tõepoolest kaltsiumirikkad – üks 200 ml (6,8 vedelikuuntsi) klaas piima annab umbes 260 mg. Hiljutises uuringus uurisid teadlased suurenenud piima- ja valgutarbimise mõju 7195 hooldekodudes elavale eakale ning leidsid, et kahe aasta jooksul oli suurema piimatoodete tarbimise rühmas 11% väiksem kukkumisrisk ja 46% väiksem puusaluu murdude risk. Kuna sekkumine suurendas nii kaltsiumi kui ka valgu sisaldust, pakuvad teadlased välja, et kaitsva efekti võis anda just nende kahe kombinatsioon.
Mis puutub sellesse, kui palju kaltsiumi tarbida, siis soovitused on riigiti erinevad. Ühendkuningriigis soovitatakse täiskasvanutel tarbida umbes 700 mg kaltsiumi päevas. Osteoporoosiriski korral on soovitus 1000 mg päevas. Postmenopausis naised peaksid samal ajal püüdma saavutada 1200 mg. USAs on soovitatav täiskasvanutele tarbida 1000–1200 mg kaltsiumi päevas, olenevalt vanusest ja soost.
Soja
Wardi sõnul on palju piimavabu toiduallikaid, mis aitavad teil kaltsiumi oma toidusedelisse saada. Üks neist on sojaoad, näiteks tofu ja soja- ehk edamame oad – 100 g (3,5 untsi) tofut sisaldab 200 mg kaltsiumi.
Soja sisaldab isoflavooni, mis on teatud tüüpi looduslik taimne ühend, mis sarnaneb östrogeeniga. Uuringud on samuti näidanud, et postmenopausis naistel, kes tarbivad palju sojaoa toidulisandeid, on parem luutihedus.
Metaanalüüs, milles osales üle 9000 postmenopausis naise, leidis, et soja isoflavoni toidulisandeid võtnud naistel täheldati selgroo, puusa ja käsivarre luude mineraalse tiheduse väikest paranemist. Suurimat kasu täheldati suuremate annustega toidulisandite võtmisel vähemalt aasta jooksul, kuid sojatoodete söömise eeliste mõistmiseks võrreldes toidulisanditega on vaja rohkem uurida.
Teine sojaallikas on tempeh, mida valmistatakse kääritamise teel – protsessis, mis lagundab antitoitainetena tuntud ühendeid, mis võivad häirida luude tervise jaoks oluliste mineraalide imendumist. Selle tulemusena saab meie keha tempehist rohkem kaltsiumi omastada.
Need on rikkad ka oomega-3-rasvhapete poolest , mis aitavad vähendada põletikku. See on eriti oluline, sest krooniline põletik võib põhjustada keha vana luukoe kiiremat lagunemist, kui see seda taastada suudab. Aja jooksul võib see tasakaalutus suurendada osteoporoosi riski. Loomkatsetes oli rottidel, keda toideti tšiaseemnetega üle aasta, parem luude mineraalide sisaldus kui neil, keda toideti standarddieedil. Kuigi tulemused on paljulubavad, on vaja rohkem uuringuid, et mõista, kas sama mõju ilmneks ka inimestel.
Kuivatatud puuviljad, nagu ploomid ja viigimarjad
Luude tervisega seoses ei pruugi te kohe mõelda kuivatatud puuviljadele, aga sellised toidud nagu viigimarjad ja aprikoosid on kaltsiumirikkad – kaks kuivatatud viigimarja sisaldavad umbes 100 mg kaltsiumi. Ka värsked puuviljad võivad olla kaltsiumi allikaks, näiteks üks apelsin sisaldab umbes 50 mg.
Ühes randomiseeritud kontrolluuringus leiti, et naistel, kes sõid aasta jooksul iga päev 50 g ploome, esines vähem luukadu kui neil, kes neid puuvilju ei tarbinud, samas kui ülevaateuuringus leiti, et suurem puu- ja köögiviljade tarbimine oli seotud suurema luutiheduse ja väiksema luumurdude riskiga.
Üks väike konserv sardiine võib anda kuni 30% päevasest kaltsiumist (60 g purk sisaldab umbes 240 mg kaltsiumi ). Konserveeritud lõhe on samuti kaltsiumirikas ja valgurikas, millel on oluline roll tervete luude säilitamisel, lihasmassi säilitamisel ja keha taastumisprotsesside toetamisel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Luud ja lihaseid tuleks tegelikult käsitleda ühtse süsteemina,“ ütleb Dawson-Hughes. „Kui suudate säilitada lihasjõudu, vähendate kukkumisohtu ja oluliselt ka luumurdude riski.“
Luude tervise toidulisandite võtmise eelised on teadlaste seas endiselt vaieldavaks teemaks vastuoluliste tulemuste tõttu, ütleb Amelia Moore, Londoni Guy's Hospitali osteoporoosi osakonna teadur. See tuleneb sellest, et nende efektiivsus sõltub neid tarvitavast populatsioonist, ütleb ta.
Kui me võtame liiga palju (üle 100 mikrogrammi, mis on oluliselt rohkem kui soovitatav päevane toidulisandi kogus 10–15 mikrogrammi), võib see suurendada kukkumisi. See viitab sellele, et „rohkem ei ole parem“, ütleb Dawson-Hughes. Me ei tea kindlalt, miks ta seda ütleb, kuid liiga palju võib suurendada hormooni taset, mis vähendab meie organismile kättesaadava D-vitamiini hulka .
„Kui teie toitumine sisaldab piimatooteid, valku, rohelisi lehtköögivilju ning kala ja liha, on teil kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained olemas, kuid on inimesi, kellel seda pole. Ja need inimesed peaksid tõenäoliselt võtma toidulisandeid,“ ütles Sagen Zac-Varghese BBC taskuhäälingusaates „What's Up Docs“.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Muidugi on palju vegantoitu, mis sisaldavad kaltsiumi looduslikult, näiteks rohelised lehtköögiviljad, seesamiseemned ja mitmesugused kaunviljad, ja mõni inimene võib neist allikatest piisavalt saada. Üks metaanalüüs leidis aga, et veganid kipuvad seda toitainet tarbima vähem kui kõigesööjad või taimetoitlased ning eksperdid ütlevad, et veganid võiksid kaaluda rikastatud toitude või toidulisandite kasutamist.
Üldiselt, ütleb Moore, "hõlmab parim viis oma luude tervena hoidmiseks tervisliku, tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise söömist." Ja loomulikult tuleb see kombineerida rohke kaalukandva treeninguga.
Autor: Melissa Hogenboom, BBC vanem meditsiinitoimetaja ning raamatute „Leivateenijad“ ja „Emaduse kompleks“ autor. Instagramis on ta kasutajanimi melissa_hogenboom.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.