22. jaanuar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

<br /><strong>Riigikogu infotunnis vastas sotsiaalminister Maret MaripuuMarika Tuusi esitatud küsimusele töölepinguseaduse eelnõukohta.</strong>

Sotsiaalminister selgitas töölepingu vormilist külge: "Töölepingon leping kahe poole vahel- mis sõlmitakse- ja kui üks pool soovibkirjalikku lepingut- siis ta ka kirjaliku lepingu võib saada.Töölepingu võib sõlmida ka suuliselt. See tähendab seda- et eelnõupakub välja vormivabadust. Suulise lepingu eeliseks on see- etleping loetakse sõlmituks selleks hetkeks- kui pooled on olulistesküsimustes kokku leppinud." Tänasel päeval tähendab see seda- etkui kirjalikku lepingut ei ole töötajal ette näidata- peab temahakkama tõestama- et tal see leping on olemas. "Uue eelnõu kohaseltpeab hakkama tööandja tõestama- et vastavat lepingut olemas ei ole.Pigem see uues eelnõus välja pakutud vormivabadus suurendabtöötajate õigusi-" ütles Maripuu. Sotsiaalminister selgitas töötajavastutusega seotud aspekte: "Töötajalt saab nõuda konkreetse kahjuhüvitamist vaid sellisel juhul- kui tegu on toime pandud raskehooletuse või tahtluse tagajärjel- ja seesama säte on olemas kapraegusel hetkel võlaõigusseaduse üldosas." Seega tööandja peabhakkama kohtus tõestama- et töötaja on selle kahju tekitanud.