Ainult tellijatele
7. veebruar 2008
Ainult tellijatele
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti naised on seksuaalsuse ja raseduse tervishoiuteenusega üldiselt rahul

Täna- 8. veebruaril tutvustasid Tartu Ülikooli naistekliiniku teadlased uuringu "Eesti naiste tervis" tulemusi- üldiselt on Eestis elavad naised seksuaalsust- rasedust ja viljakust puudutavate tervishoiuteenustega rahul. Uuring viidi läbi 2672 eesti või vene keelt emakeelena kõneleva Eesti naise hulgas vanuses 16 kuni 44 aastat ning see annab ülevaate- kuidas naised Eestis kirjeldavad ja hindavad oma seksuaal- ja reproduktiivkäitumist- seksuaalset rahulolu- millised on nende seksuaalsusega seotud hoiakud ja lastesaamisplaanid. Esmakordselt uuriti naiste kogemusi ja eelistusi seoses raseduse- viljatuse- rasestumisvastase nõuande ja ka esimese naistearsti külastusega. Uuringu ühe läbiviija- TÜ naistekliiniku naistearsti Kai Pardi sõnul ollakse enam rahul rasestumisvastase nõuande ja veidi vähem viljatusega seotud teenustega. "Enim eelistatakse pöörduda naistenõuandlasse- kuid suur osa noortest eelistab pöörduda noorte nõustamiskeskustesse. Vene keelt kõnelevate naiste hulgas on rahulolu teenustega madalam kui eesti vastajate hulgas-" ütles Part. Uuringust selgus ka- et nooremate naiste hulgas on paranenud kondoomi ja teiste usaldusväärsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine ja see on suure tõenäosusega seotud kooli seksuaalhariduse ja nõustamisteenuste valiku laienemisega. Ligi pooled vastajad peavad kooli seksuaalharidust siiski ebapiisavaks ja vene emakeelega vastajatest kolmandik pole seda saanud. Umbes veerand uuritavatest on viimase aasta jooksul kogenud vägivalda- neist viiendik seksuaalvägivalda. Ettepanek suguühteks majanduslike hüvede või raha eest on tehtud ligi neljandikule uuringus osalenud naisest. Uuringu põhjal mõjutavad lapsesaamist kõige rohkem isiklikud ja paarisuhtega seotud- aga ka majanduslikud põhjused. Lastesaamisesse suhtuvad naised positiivsemalt siis- kui on tagatud majanduslik rahulolu ning töö- ja pereelu eduka ühitamise võimalus- aga ka lastehoiuteenuse kättesaadavus. Huvitav on ka fakt- et vaid 1-5% tuhandest küsimustele vastanud naisest tõi järgmise lapse saamise motiivina välja Eesti rahva arvu vähenemise kriitilise piirini.

Uuring sai teoks Tartu Ülikooli naistekliiniku- TerviseArengu<br />Instituudi ja Soome Sotsiaal- ja Tervishoiu Uurimis- ja<br />Arenduskeskuse (STAKES) koostöös.

Kui oled juba tellija, siis logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Hanna SultsMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 385
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708