Täna- 8. veebruaril tutvustasid Tartu Ülikooli naistekliiniku
teadlased uuringu "Eesti naiste tervis" tulemusi- üldiselt on
Eestis elavad naised seksuaalsust- rasedust ja viljakust
puudutavate tervishoiuteenustega rahul.
Uuring viidi läbi 2672 eesti või vene keelt emakeelena kõneleva
Eesti
naise hulgas vanuses 16 kuni 44 aastat ning see annab ülevaate-
kuidas
naised Eestis kirjeldavad ja hindavad oma seksuaal- ja
reproduktiivkäitumist- seksuaalset rahulolu- millised on
nende
seksuaalsusega seotud hoiakud ja lastesaamisplaanid.
Esmakordselt
uuriti naiste kogemusi ja eelistusi seoses raseduse-
viljatuse-
rasestumisvastase nõuande ja ka esimese naistearsti
külastusega.
Uuringu ühe läbiviija- TÜ naistekliiniku naistearsti Kai Pardi
sõnul
ollakse enam rahul rasestumisvastase nõuande ja veidi vähem
viljatusega seotud teenustega. "Enim eelistatakse pöörduda
naistenõuandlasse- kuid suur osa noortest eelistab pöörduda
noorte
nõustamiskeskustesse. Vene keelt kõnelevate naiste hulgas on
rahulolu
teenustega madalam kui eesti vastajate hulgas-" ütles Part.
Uuringust selgus ka- et nooremate naiste hulgas on paranenud
kondoomi
ja teiste usaldusväärsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine
ja
see on suure tõenäosusega seotud kooli seksuaalhariduse ja
nõustamisteenuste valiku laienemisega. Ligi pooled vastajad
peavad
kooli seksuaalharidust siiski ebapiisavaks ja vene emakeelega
vastajatest kolmandik pole seda saanud.
Umbes veerand uuritavatest on viimase aasta jooksul kogenud
vägivalda- neist viiendik seksuaalvägivalda. Ettepanek
suguühteks
majanduslike hüvede või raha eest on tehtud ligi neljandikule
uuringus osalenud naisest.
Uuringu põhjal mõjutavad lapsesaamist kõige rohkem isiklikud
ja
paarisuhtega seotud- aga ka majanduslikud põhjused.
Lastesaamisesse
suhtuvad naised positiivsemalt siis- kui on tagatud
majanduslik
rahulolu ning töö- ja pereelu eduka ühitamise võimalus- aga
ka
lastehoiuteenuse kättesaadavus. Huvitav on ka fakt- et vaid
1-5%
tuhandest küsimustele vastanud naisest tõi järgmise lapse
saamise
motiivina välja Eesti rahva arvu vähenemise kriitilise piirini.