Vastvalminud Eesti Inimarengu Aruande (EIA) kohaselt on Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide seas elukvaliteedi edetabelis viimaste hulgas. ÜRO inimarengu järjestuses on Eesti langenud 44. kohale peamiselt kehvade tervisenäitajate ning madala oodatava eluea tõttu.„Aruanne ei pane kedagi kauem ja tervemalt elama. Küll aga aitavad selleks kaasa uuenevad ühiskondlikud väärtushinnangud, mis seavad keskmesse inimeste tervise, hariduse, töö ja elukvaliteedi,“ sõnas SA Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls. „Selle nimel tuleb teha koostööd, kus arvamuste erinevused on vajalikud ja teretulnud. Koostöö on pigem areneva osalusdemokraatia ilming, erisuste rõhutamine poliitilise konkurentsi atribuut.”Mühlsi sõnul toetab Eesti inimarengu aruanne eesmärki, mille kohaselt jõuaks Eesti Vabariik oma sajandaks sünnipäevaks nii jõukuse kui ka olulisemate ühiskonna tervist ja tugevust iseloomustavate näitajate poolest Euroopa Liidus tugevamate hulka.Juba alates 1990. aastast annab ÜRO välja globaalset inimarengu aruannet, Eestis on selliseid aruandeid koostatud alates 1995. aastast. Tänaseks on inimarengu aruanded saanud maailmas üheks enamtsiteeritumaks arengudokumendiks, mis käsitlevad nii maailma kui ka vastava riigi jaoks keskseid mureküsimusi ja nende lahendusteid. Powerhouse

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.09.26, 11:00
Vaimse tervise kriis tõstab fookusesse uue teraapiavormi, mis avab võimalusi Eesti biotehnoloogiafirmadele
Eestis on vaimse tervise kriis, kuid ravivõimalusi napib. 8.–9. oktoobril toimub Tallinnas Eesti esimene rahvusvaheline konverents "Psühhedeelikumid: teadus ja teraapia", kus tutvustatakse teaduspõhiseid lahendusi vaimse tervise kriisi leevendamiseks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele