Abilinnapea Merike Martinson kutsus kokku
psüühikahäiretega inimeste hoolekandealase ümarlaua, et arutada
teemat hiljutise Helsingi-visiidi kogemuste võrdluses ning
kavandada edasist tegutsemist.Helsingi linnavalitsuse kutsel külastasid
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ja Vaimse Tervise keskuse
spetsialistid Helsingis kasutatavaid psüühikahäiretega inimestele
rakendatavaid rehabilitatsioonimudeleid nagu rühmakodud ja
kogukonda integreeritudkorterid ning tutvusid teenuste rahastamise ja
kättesaadavuse skeemidega.Linnavalitsuses toimunud ümarlaual anti
ülevaade Helsingi paarikümneaastastest kogemustest ning vastavatest
teenustest Tallinnas.Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on
psüühikahäiretega inimeste probleem Tallinnas üha suurenenud.
"Kuna psühhiaatria haiglakohtade arv on
alates 2002. aastast vähendatud 1200-lt 230-le, peab
sotsiaalhoolekanne tekkinud lünga täitma," ütles Martinson.
"Tallinna Vaimse Tervise Keskuse 25 kohta toetatud elamise
teenusena on 10 korda vähem kui Helsingis. Peame järgmisel aastal
keskenduma hoolekandes just sellele kontingendile," ütles
abilinnapea.Elamuasemeprobleem on terav ning linna
tasandil on eluasemeteenuste vajajad tarvis sihtgruppide kaupa
kaardistada ja arendada välja erineva toetusastmega
eluasemeteenused, leiti nõupidamisel.Psüühikahäiretega inimesed vajavad erinevat
tüüpi eluasemeteenust ning süsteem eeldaks selles osas suuremat
paindlikkust. Praegu elab Tallinna Vaimse Tervise Keskuse tugikodus
inimesi, kes saaksid toetava teenusega hakkama ka
sotsiaalkorteris.Linn kavandab Tallinna Vaimse Tervise
Keskusele (Pelguranna 31) juurdeehitust, kuhu tulevad ruumid
klientide nõustamiseks, grupiteraapiaks ja koolitusteks ning
laieneb võimalus pakkuda toetatud elamise teenust 12 kliendile.Nõupidamisest võtsid lisaks Sotsiaal- ja
Tervishoiuameti ning Tallinna Vaimse Tervise Keskuse töötajatele
osa Tallinna Elamumajandusameti, AS Hoolekandeteenuste ja PERHi
Psühhiaatriakliiniku juhid. Raepress