Eesti ATH liidu üks juhte: teadlikkus on tohutult kasvanud
Eesti ATH Liidu juhatuse liige Tanel Peets tõdeb, et teadlikkus ATHst on viimase viie aasta jooksul tohutult kasvanud (nagu ka diagnoositud täiskasvanute arv).
Loe AI kokkuvõtet
Eesti ATH Liidu juhatuse liige Tanel Peets kinnitab, et teadlikkus aktiivsus-tähelepanuhäirest (ATH) on viimase viie aasta jooksul märgatavalt kasvanud, nagu ka diagnoositud täiskasvanute arv. Peets rõhutab, et ATH ei ole enam lihtsalt „halvasti käituvate laste“ sündroom ja sellega saab teha edukalt karjääri. Uus organisatsioon, mis loodi 2022. aastal, on aktiivselt edendanud teadlikkust erinevatel sündmustel ja koolitustel. Veel käsitletakse naiste tähelepanu aladiagnoosimist ATH alal, kus ühiskondlikud normid mängivad olulist rolli. Kognitiiv-käitumisteraapia on ravimite kõrval tõhusamaid meetodeid ATHga toimetulekuks.
Füüsikadoktori kraadiga, TalTechis teadurina töötav Tanel Peets kinnitab, et aktiivsus-tähelepanuhäirest (ATH) ei räägita enam kui halvasti käituvate laste sündroomist, vaid sellega saab teha edukalt karjääri. Järgneb intervjuu Tanel Peetsuga.
ATH liit on uus organisatsioon, kuid vägagi aktiivne, korraldab koolitusi ja sündmusi, viimati osaleti Paide arvamusfestivalil. Kas tajute kasu neist tegevustest, kas on ühiskonnas seda neuroeripära paremini hakatud vastu võtma?
Eesti ATH Liit on tõepoolest suhteliselt uus organisatsioon, mis loodi 2022. aasta kevadel. Algusest peale on üks meie huvikaitselisi fookuseid olnud eri sihtrühmade teaduspõhine ATH teadlikkus ning seetõttu korraldame koolitusi, seminare ja töötubasid ning osaleme erinevatel eesmärke toetavatel sündmustel. Teadlikkus ATHst on viimase viie aasta jooksul tohutult kasvanud. Veel eelmisel kümnendil prevaleeris arusaam, et ATH ja hüperaktiivne laps on sünonüümid. Nüüd pööratakse oluliselt rohkem tähelepanu teistele ATH aspektidele, nagu probleemid tegevuste ja aja planeerimisega ning emotsioonide kontrolliga. Sellest tõukus ka ATH liidu poolt tänavu Paide arvamusfestivalil korraldatud arutelu “ATH tööl – jõud või jõuetus?”
Nii selle arutelu kui ka näiteks mõni päev hiljem samuti Paides toimunud Haridustreffi ATH töötubade vastu oli suur huvi ning selliste teemade esilekerkimine näitab selgelt, et ATHd ja teisi neuroeripärasid soovitakse järjest enam mõista ning toetada toimetulekut eri keskkondades, nagu tööl või koolis. Nii korraldame me 24. oktoobril ATH teadlikkuse kuu raames seminari Ülemiste ärilinnakus, mis võtab fookusesse ATHga töötaja. Rohkem infot saab meie kodulehelt athliit.ee või Facebooki Eesti ATH Liit lehelt.
Meie viimane raamat ATH teemal käsitles ATHd ja paarisuhet. Mis nõu sa annaksid, kui partneril on ATH: kuidas suhe hästi ja pikalt toimima panna?
Lisaks armastusele on paarisuhtes olulisel kohal avatud suhtlus ja teineteisega arvestamine. Me kõik oleme erinevad inimesed ning paratamatult tuleb teha kompromisse. Usun, et kõik paarid, kes on kaua koos olnud, on mingil määral koos kasvanud ja arenenud. Paarisuhe ei saa olla edukas, kui ainult üks osapool määrab dünaamika. Sama kehtib ka juhul, kui partneril on ATH. Soovitan üksteist kuulata ja teineteisega arvestada. Paraku käib ATHga kaasas ka mõningane emotsionaalne düsregulatsioon. Selles osas on ATH ravimitest palju kasu ning kindlasti soovitan selle üle oma arstiga nõu pidada. ATH diagnoosiga inimeste partneritele soovitan mõistlikus koguses paindlikkust ning ATH teemade osas enda harimist. Paljud asjad, mis suhtes pingeid võivad tekitada, tulenevad lihtsalt ATH aju eripärast, mitte pahatahtlikkusest.
Mida soovitad lapsevanemale, kelle lapsel on ATH: mis on põhiasjad, mille abil saab laps end vähemalt kodus turvaliselt tunda?
Soovitan ATH osas ennast harida, et mõista lapse käitumise põhjusi. Õnneks on eesti keeles saadaval häid raamatuid. Oluline on ka avatud suhtlus ning see, et laps teaks, et kodu on turvaline koht, kus saab oma emotsioonidest ja ebaõnnestumistest vabalt rääkida. Uuringud näitavad, et need lapsed, kellel on vanematega turvaline suhe, ei satu halvale teele.
Euroopa ATH teaduskonverentsil Prahas tänavu suvel rääkisid arstid, et naiste ATH on aladiagnoositud: kui palju teie liidus on naisi ja miks neid üles ei leita?
Eesti ATH Liidu liikmeskonnas on naisi rohkem kui mehi ning samuti on meie sotsiaalmeedia gruppides naised aktiivsemad, seega on neis keskkondades trend vastupidine.
Põhjused, miks ATH naisi üles ei leita…Uuringute järgi on ATH levimus poiste seas mõnevõrra suurem kui tüdrukute seas, kuid täiskasvanute seas see suhtarv läheneb üks-ühele. Põhjused võivad olla erinevad, ent kindlasti mängivad rolli ka traditsioonilised soorollid – tüdrukutelt oodatakse rohkem vaoshoidlikkust kui poistelt ja sestap ATHga tüdrukud võivad rohkem end maskeerida. Teine aspekt on see, et veel 20 ja rohkem aastat tagasi peeti ATHd laste hüperaktiivsuseks ning need ATHga lapsed, kelle toimetulekuraskused olid seotud tähelepanu juhtimise ja organiseerimisega, jäid märkamata, aga täiskasvanutel ATHd ei diagnoositud. Eesti puhul on tervise arengu instituudi statistikast näha, et enne 2020. aastat said ATH diagnoosi üksikud täiskasvanud. Alates 2020. aastast on see number mitmekordistunud. Kusjuures 15 aastat ja vanemate puhul on naiste ja meeste diagnoose lisandunud pea võrdselt.
Hetkel kuum
Mis teraapiatest on teie liidu liikmed rohkem kasu saanud, et ATHga paremini toime tulla – alati ju pole tahtmist või vajadust ravimeid võtta? Kui kättesaadavad need on (rahaliselt, ajaliselt)?
Tõenduspõhiselt on ATH osas ravimite kõrval kõige efektiivsem kognitiiv-käitumisteraapia. Kättesaadavus oleneb paraku täna veel üsna palju rahakotist. Erameditsiinis on võimalused paremad.
Kui tihti tuleb inimestele selgitada, et ATH ei tähenda autismi ja need tegelikult vägagi erinevad nähtused?
Seda õnneks väga tihti ei pea tegema. Diagnostilised kriteeriumid neil diagnoosidel ei kattu, ent uuringud näitavad, et need diagnoosid võivad esineda koos. Mõlema diagnoosiga seonduvad õpieripärad, seetõttu võidakse neid diagnoose näiteks haridussüsteemis kõrvuti käsitleda. Samuti seostatakse mõlema diagnoosiga ülitundlikkust, mis pole kummagi diagnoosi kriteeriumiks, kuid võib kaasneda.
Äripäeva kirjastus on välja andnud juba seitse erinevat raamatut, mis räägivad ATHst iga nurga alt. Vaata Äripäeva e-poodi, sest kuni 31. oktoobrini 2025 on need raamatud kuni 35% soodsamad.
Seotud lood
Jessica McCabe raamat “Kuidas elada ATH-ga” käib läbi kõik olukorrad, kuhu ATH-inimesed satuvad, lähtudes autori enda elust. Ta ei piirdu siiski vaid enese kogemusega, vaid on raamatusse kogunud paljude ATH-inimeste kogemusi.
Toompargi vaimse tervise keskuse psühhiaater Margus Lõokese sõnul tasub täiskasvanute ATH puhul medikamentoosse ravi eel proovida teisi võimalusi, laste ja noorte puhul on koolis edenemise nimel aga targem võtta abiks ka tõhusad ravimid.
Soome terapeut Sari-Marika Durchman kirjutas raamatu ATHst ja paarisuhtest, tuginedes iseenda ja klientide kogemusele. Ta on näinud, et kui aktiivsus-tähelepanuhäire diagnoosi teadlikult suhtuda, on kergem toime tulla partneri eripäradega ja juba katkine suhe võib paraneda.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele