Eesti kuulub nende kolme Euroopa Liidu liikmesriigi
sekka, kuhu oma kodanikud naasevad enim tagasi, selgub Sisekaitseakadeemia
Euroopa rändevõrgustiku (ERV) Eesti kontaktpunkti poolt valminud analüütilisest
taustapaberist. Ligi pooled Eestisse sisserändajatest on Eesti kodanikud, samal
ajal kui EL liikmesriikidesse sisserännanutest moodustavad liikmesriikide endi
kodanikud vaid keskmiselt 15%.
Sisekaitseakadeemia ERV Eesti kontaktpunkti juht Kert Valdaru leiab, et kuigi Eesti kodanikud on ühed kõige meelsamini koju tagasirändajaid, teeb siiski murelikuks tõsiasi, et mida suurem on väljaränne, seda enam langeb inimvara kvaliteet. „Nii nagu Eesti, on ka Euroopa silmitsi suureneva väljarände ja sisserände survega. Et saaksime eestlased koju tagasi ning Eestisse ka välismaist kõrgkvalifitseeritud tööjõudu, vajame senisest läbimõeldumat ja terviklikumat lähenemist korduvrände mudelitele“, jätkab Valdaru. „Tulevikus on edukamad just need riigid, kes suudavad nii oma kodanike kui ka väljapoolt saabuvate spetsialistide välismaal omandatud oskused ja teadmised integreerida majanduse ja tööhõive struktuuri“.
Seotud lood
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.