Täna hommikul ummikus tööle venides kõlas autoraadiost taustaks riigikontrolör Mihkel Oviiri sõnum poliitikutele (täna teeb ta riigikogus ettekande valitsuse tööst): võtke midagi ette sotsiaalkulutustega, enne kui on hilja ja raha otsa saab.

See sõnum pole unikaalne ja erakordne. Kaks nädalat tagasi edastas sama sõnumi WHO esindaja Sarah Tompson. Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust kajastava ühisraporti tutvustusel rääkis ta, et ainult tõhus olemisest enam ei piisa. Kogu sektori teovõime tõstmiseks on rohkem raha vaja. Tuleb tagada stabiilne tulubaas, mis eeldab ka selle laiendamist. Teiseks tuleb mõelda, kuidas investeeritakse tervisesüsteemi ja millised on inimressurssidega seotud kulutused. Jällegi terav kõrvalpilk, mis peaks vastutavad ametnikud tähelepanelikuks muutma.

Suvel kirjutas Meditsiiniuudised TTÜ magistrandi Raul Siimuti tööst, kus järeldused viitasid haiglavõrgu arengukava haiglate ebaefektiivsusele. Sellele tööle võib vastu vaielda, kahelda mõõdikutes, kuid midagi see ju näitab: ja Siimut pole ainus, kes sellistele asjadele on viidanud.

Septembri lõpus toimus Meditsiiniuudiste eestvõttel osavõtjarohke konverents ravikindlustuslepingutest, kus paljud ettekandjad ja saalis istujad olid rahulolematud olemasoleva olukorraga - samas esinema kutsutud poliitikud tegid oma etteaste ära kiirelt ja kergelt: tulles vaid oma ettekande ajaks ja lahkudes pärast seda. Vaid sotsiaalminister jäi pikemaks kuulama ja arutama, kuid enne lõppu tuli lahkuda temalgi. See näitab õieti suhtumist: meil on kiire, me ei leia aega kuulata kogu sõnumit, vaid teie kuulake parem meie juttu...

Kõrvalpilke tuleb juurde: kohe-kohe on oodata poliitikauuringute keskuse Praxis pikalt tehtud uurimust sotsiaalkindlustuse süsteemi jätkusuutliku rahastamise võimalustest. On arvata, et sealgi valitsusele paid ei tehta.

Kõik need märguanded võiksid valitsust murelikuks teha ja liigutama panna. Tundub, et ähmastunud on tervishoiu visioon ja seda isegi ei juleta kujundada. Pole hakatud ellu viima ka koalitsioonileppes lubatut. Ei tea, mis peaks juhtuma või kes peaks seda ütlema, et midagi liikuma hakkaks.

Järgmises Meditsiiniuudistes ilmub sotsiaalala eksperdi Georg Männiku huvi kokkuvõttev nägemus sellest, kuhu tervishoid kogu maailmas on liikumas. Ja mida peab silmas pidama, et sellega kaasa minna, mitte lasta sel endast üle sõita. Tema kandev sõnum on: kõik muutub, võtke seda arvesse. Vanad reeglid enam ei kehti ja pole mõtet neist kinni hoida. Loodetavasti saadakse sellest Eestis aru õigel ajal.