Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arstide vastastikune keeleoskus
Täna algasid Tartus traditsioonilised arstide päevad, mis seekord keskendusid väga elulistele teemadele. Kahjuks jäi mul kuulamine katki kõige põnevama diskussiooni puhul nagu arstide import Eestisse. Ometigi tekitas ka kuulatud 15 minutit mõtteid - kas ja keda lubada Eestisse töötama kasvõi nende asemele, kes on siit Soome või mujale tööle läinud.
Arstide liidu president Andres Kork alustas diskussiooni tõdemusega, et eesti keele oskuse nõue peaks justkui kehtima võõrarstile, ta pidas silmas eelkõige nn 3. riikidest tulnud arste, kuid ometigi ei kehti. On näiteid, kus seda pole arvesse võetud, et arst on meie mõistes umbkeelne. Kork tõi ka välja numbrid Soomest, kus suurusjärgus 700 väljastpoolt ELi sinna saabunud arsti ei ole erialast tööd saanud - tase pole vastav. Kork viskas õhku küsimuse slaidiga, kus oli kõrvutatud sotsiaalminister Hanno Pevkur ja üks teatud noor muulasest Tallinna linnavalitsuse liige (hr Kõlvart) kui mõlemad asutustest, kus keeleseadust ei austata.
Seotud lood
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele