Hiljuti ravimimüügi regulatsiooni muutnud riikide kogemusele on aga tähelepanu pööratud vähe. Teiste Euroopa riikide kogemus annab nimelt mõista, millised võivad olla apteekide asutamispiirangute kaotamise ja apteegiomandi piiramise tegelikud tagajärjed.
Üldjuhul loodetakse apteekide asutamispiirangute kaotamisega laiendada ravimite kättesaadavust tarbijatele ja patsientidele. See oli ka 2009. aastal Rootsi apteegituru liberaliseerimise peamine eesmärk. Enne liberaliseerimist oli Rootsis 930 apteeki ning 10 400 elanikku apteegi kohta – Eestis on apteeke 480 ning elanikke apteegi kohta vaid 2800. Rootsi turu liberaliseerimise järel tekkinud üle 300 uue apteegi tõttu on apteegi keskmine teenindatavate elanike arv langenud 7600 inimeseni. Apteekide arvu kasvuga on nende sissetulek oluliselt vähenenud, seda eriti väiksemates asulates ja maapiirkondades.