11. veebruar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arvamus: Kas arst võib ravida teadvusetut patsienti?
Üldiseks reegliks on, et patsiendi ravimiseks peab olema tema nõusolek. Mida teha aga siis, kui patsient on teadvusetu või ei ole võimeline muul põhjusel oma tahet avaldama, kirjutab advokaadibüroo Sorainen advokaat ja Oxfordi Ülikooli magister Mari Matjus Meditsiiniuudiste 5. veebruari lehes.
Tervishoiuteenuse osutamise lepingut õiguslikult reguleeriv võlaõigusseadus nimetab sellist patsienti otsustusvõimetuks. Käesolev artikkel puudutab patsienti, kes ei ole võimeline teadvusetu seisundi tõttu või muul põhjusel oma tahet avaldama, kuid tavaolukorras on igati adekvaatne ja võimeline kaaluma tervishoiuteenuse osutamisega seonduvaid riske.
Teadvusetu patsiendi ravi üle otsustamiseks annab arstile käitumisjuhise võlaõigusseaduse § 767. Teadvusetule patsiendile tohib tervishoiuteenust osutada siis, kui on korraga täidetud kolm tingimust:
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!