22. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Reedel Andrei Hvostovi arvamuslugu Facebookis jagades kirjutasin selle juurde: "Olen ennegi mõelnud, et kui riik ei suuda või ei taha lahendada omastehooldusega seotud väga suuri probleeme, siis seadustatagu vähemalt eutanaasia. Mina kirjutaks siis küll sellise papri valmis, milles nõuaks enda eutaneerimist juhul, kui mingi insult või muu õnnetus mu ilma positiivse prognoosita juurikaks muudab."  

Järgnenud mõttevahetus andis mulle võimaluse seda mõtet mitut haru pidi edasi mõelda ja mõista, millest üldse selline elu eitav arvamusavaldus minu kui muidu igati elujaatava inimese sõrmede alt klaviatuurile sööstis.