Kõige olulisema muudatusena tekib Eesti ravikindlustatud isikutel õigus saada hüvitist teistes EL-i liikmesriikides osutatud plaaniliste tervishoiuteenuste, nende käigus määratud ja väljastatud retseptiravimite ning meditsiiniseadme kaardi alusel müüdud meditsiiniseadmete eest. Rakenduva korra kohaselt peab patsient kogu tervishoiuteenuse maksumuse esmalt ise tasuma ning taotlema seejärel hüvitamist Eesti Haigekassalt. Kui välismaal saadud tervishoiuteenus maksab rohkem, kui Haigekassa hinnakirjas olev summa, siis tuleb patsiendil ise vahe kinni maksta.
Direktiivi jõustumisega tekivad Eesti patsiendile suuremad valikuvõimalused. Ka Eesti tervishoiuteenuste osutajatele annab see võimaluse välispatsientide pealt teenitud vahendeid investeerida Eesti patsientide ravimiseks. Teatavasti mitte ükski Eesti haigla ei võta dividende või omanikutulu. Iga euro, mis Eesti haiglatesse tuludena tuleb, läheb ka otseselt inimeste ravimisse. Kui neid eurosid tuleb rohkem välispatsientidelt, siis on see äärmiselt vajalik ja tänuväärne ning aitab investeerida Eesti patsiente paremasse ravisse.Teoreetiliselt on võimalik, et ühel või teisel erialal võiks välispatsientide sissevool olla sedavõrd suur, et see tekitab takistusi Eesti patsientidele ravi osutamisel. Ma ei pea seda küll tõenäoliseks, aga juhul kui selline asi peaks tekkima, on sotsiaalministril õigus piirata välispatsientide sissevoolu konkreetsele erialale ja tagada Eesti patsientidele tervishoiuteenuse kättesaadavus.Väide, et igal pool mujal on raviteenuste hinnad kallimad, ei ole siiski lõpuni korrektne. Kui me võrdleme põhjanaabritega, siis jah, nende juures on raviteenuste hinnad kallimad, aga kui me võrdleme näiteks lõunanaabritega, siis seal on need jällegi kordades odavamad. Võtame lihtsa näite, mis huvitab kindlasti Valga haiglat, millest lõuna pool umbes 50 kilomeetri raadiuses sünnitusteenust ei pakuta ehk Põhja-Läti jaoks on Valga haigla olnud täiesti arvestatavaks sünnituskeskuseks juba praegu. Kui me võtame tavalise ravijuhu ehk tavalise sünnituse, siis kui Eesti Haigekassa hinnakirja on järgi see 778 eurot, mis haiglale kompenseeritakse, siis Lätis on sünnituse hind umbes 270 eurot. Vahe tuleb kahest kohast. Vahe tuleb sellest, et kindlasti on Läti patsientide omaosalus mitte protsentides, vaid kordades kõrgem kui Eestis konkreetse ravijuhu puhul, ja samuti tuleb vahe loomulikult sellest, et Eesti tervishoiuteenuste osutajate võimalused tänu nendele hindadele on ka märksa paremad ja Eesti tervishoiutöötajate palgad on märksa kõrgemad kui Lätis.Täpsemat teavet piiriüleste tervishoiuteenuste hüvitamise ja seonduvate küsimuste kohta hakkab patsient saama riiklikust kontaktpunktist. Eesti kontaktpunkt hakkab töötama Sotsiaalministeeriumi juures ning vajadusel tehakse teabe saamiseks koostööd nii Eesti Haigekassa, Terviseameti, Ravimiameti, tervishoiuteenuste osutajate kui ka teiste liikmesriikide kontaktpunktidega.