Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Personaalmeditsiin – mida sellest teatakse?
Selle aasta kevadsuvel viis TNS Emor sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi uuringu personaalmeditsiini teemal nii elanikkonna kui ka tervishoiutöötajate seas. Eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas nad tunnetavad personaalmeditsiiniga seotud teemasid ehk millised on teadmised, hoiakud, ootused ja kartused sellega seonduvalt, kirjutab Kaidi Reedi, TNS Emor uuringuekspert.
Elanikkonnauuringu puhul oli tegu esindusliku kvantitatiivuuringuga 1213 Eesti elaniku seas. Tervishoiutöötajate seas viidi läbi kvalitatiivne uuring, millesse oli kaasatud 40 tervishoiutöötajat üle Eesti. Nende seas oli nii eriarste, perearste kui ka pereõdesid.
Seotud lood
Sotsiaalministeeriumi personaalmeditsiini projektijuht Kitty Kubo ütles, et personaalmeditsiin tuleb tervishoidu sõltumata sellest, kas me seda tahame või mitte. Intervjuu sisuks on personaalmeditsiini tervishoius rakendamise juhtprojekt aastateks 2015–2018, mis loob Eestis selliseks tulevikuarenguks valmisoleku.
Tarvis on teha veel viimane pingutus, koostada kõigile 51 500 geenidoonorile personaalne geenikaart, ja siis saab Eesti Geenivaramu valmis. Milline on suuresti riikliku rahastamise toel valmivast projektist saadav praktiline kasu meditsiinile, on küsimus, milles teadlased jäävad eriarvamusele.
Tervishoiutöötajatest on Eestis suur nappus, seda eriti suurtest keskustest väljaspool. Saaremaa vald, kohalikud ettevõtjad ning Kuressaare Haigla on leidnud ja rakendanud aga mitut erinevat meedet, kuidas üheskoos seda olukorda parandada ja arste saarele tööle saada.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele