Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lõpuspurdiks on vaja veel 3,5 miljonit eurot
Tarvis on teha veel viimane pingutus, koostada kõigile 51 500 geenidoonorile personaalne geenikaart, ja siis saab Eesti Geenivaramu valmis. Milline on suuresti riikliku rahastamise toel valmivast projektist saadav praktiline kasu meditsiinile, on küsimus, milles teadlased jäävad eriarvamusele.
Seotud lood
Tõstamaa Tervisekeskus on osalenud aktiivselt geenidoonorite leidmisel. See aeg oli toimekas ja huvitav, igapäevaselt saime oma piirkonna patsiente küsitledes teada midagi, millest oleks muidu ehk mööda vaadanud, kirjutab Tõstamaa perearst Madis Veskimägi.
Geeninformatsiooni alusel toimuva meditsiinilise mõtlemise ja rakenduste edasiviimisel on geenivaramul Eestis olnud väga suur roll, leiab rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi vähikeskuse direktor, onkoloog Peeter Padrik.
Selle aasta kevadsuvel viis TNS Emor sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi uuringu personaalmeditsiini teemal nii elanikkonna kui ka tervishoiutöötajate seas. Eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas nad tunnetavad personaalmeditsiiniga seotud teemasid ehk millised on teadmised, hoiakud, ootused ja kartused sellega seonduvalt, kirjutab Kaidi Reedi, TNS Emor uuringuekspert.
Riigikogu sotsiaalkomisjon külastas eile Tartu Ülikooli Eesti geenivaramut, et saada ülevaade selle tegevusest ja probleemidest.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.
Enimloetud
4
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele