Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lõpuspurdiks on vaja veel 3,5 miljonit eurot
Tarvis on teha veel viimane pingutus, koostada kõigile 51 500 geenidoonorile personaalne geenikaart, ja siis saab Eesti Geenivaramu valmis. Milline on suuresti riikliku rahastamise toel valmivast projektist saadav praktiline kasu meditsiinile, on küsimus, milles teadlased jäävad eriarvamusele.
Kuigi geenivaramu (EGV) on eelkõige teadusprojekt, on selle juures alati rõhutatud soovi rakendada geeniuuringute tulemusi rahva tervise hüvanguks. 2010. aasta lõpus avaldas ühe viimase inimesena geenivaramu projekti jaoks verd andnud tollane sotsiaalminister Hanno Pevkur lootust, et järgmise viie aasta jooksul EGVs toimuv teadustöö aitab Eesti riigil tulevikus kokku hoida väga suure hulga raha.
Seotud lood
Tõstamaa Tervisekeskus on osalenud aktiivselt geenidoonorite leidmisel. See aeg oli toimekas ja huvitav, igapäevaselt saime oma piirkonna patsiente küsitledes teada midagi, millest oleks muidu ehk mööda vaadanud, kirjutab Tõstamaa perearst Madis Veskimägi.
Geeninformatsiooni alusel toimuva meditsiinilise mõtlemise ja rakenduste edasiviimisel on geenivaramul Eestis olnud väga suur roll, leiab rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi vähikeskuse direktor, onkoloog Peeter Padrik.
Selle aasta kevadsuvel viis TNS Emor sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi uuringu personaalmeditsiini teemal nii elanikkonna kui ka tervishoiutöötajate seas. Eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas nad tunnetavad personaalmeditsiiniga seotud teemasid ehk millised on teadmised, hoiakud, ootused ja kartused sellega seonduvalt, kirjutab Kaidi Reedi, TNS Emor uuringuekspert.
Riigikogu sotsiaalkomisjon külastas eile Tartu Ülikooli Eesti geenivaramut, et saada ülevaade selle tegevusest ja probleemidest.
Teadus- või erialakonverentsi Eestisse toomine pole enam ammu vaid unistustes eksisteeriv ettevõtmine, vaid reaalsus. Oma valdkonna arendamine, teadusharu nähtavuse tõstmine rahvusvaheliselt ning kontaktide loomine on hea põhjus, miks rahvusvaheline konverents Eestisse kutsuda. Eesti hea maine erinevates valdkondades, ürituste korraldamise kogemus, riigi kompaktsus ning olemasolevad võimalused annavad hea pinnase väiksema ja keskmise suurusega konverentsi toimumiseks. Selleks, et globaalse ulatusega konverents Eestis toimuma saaks ja selle iga detail õnnestuks, tuleb appi Eesti Konverentsibüroo.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele