Rehemaa: lõppev aasta polnud paha
Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa meenutab aastat 2018, milles oli tervishoiutöötajate jaoks mitmeid positiivseid arenguid.
Aasta 2018. algas kollektiivlepingu läbirääkimiste alustamiseks ettepaneku tegemisega ja juba kuu aega enne aasta lõppu sai uus kokkulepe allkirjad. Arstide liidu üks olulisemaid eesmärke lõppeval aastal on täidetud. Üle hulga aja tulime toime ilma lepitaja sekkumiseta. Läbirääkijad tunnevad üksteist üsna hästi ja tunnetavad aina paremini ka partnerite võimalusi ja vajadusi.
Kollektiivlepingute sõlmimine ei tähenda arstide liidule mitte ainult ametiühingu rolli. Palga-, töö- ja koolitustingimuste paranemisega samas taktis on viimase kuue aasta jooksul vähenenud arstide ja õdede väljaränne. Kui see ei ole tervishoiupoliitika, siis mis on?
Seaduste muutmiseks kulub aega. Päris pikka aega on arstide liit tegelenud kahe seadusega, mille ühine nimetaja on arstiabi kvaliteet. Elukogemus ütleb, et kui mõne tervishoiuprobleemi lahendamiseks on vaja seadust muuta, kulub selleks keskmiselt kaheksa aastat. Välisarstide Eestisse tööle lubamise korda muutev seadus võeti riigikogus vastu, see jõustub 2019. aasta septembris. Parem pool muna kui tühi koor, öeldakse. Viimasel hetkel lisati säte, et ka tööpraktika tuleb teha eesti keeles, eks elu näitab, kui hästi see Ida-Virumaal õnnestub.
Võimalus, et välisriigis saadud eriarsti kvalifikatsiooni tunnustatakse ilma keeleeksamita ja residentuuri läbimata, ning riigipalgaline praktika on Euroopas ainulaadsed. Usume siiski, et Tartu ülikoolis kellelegi hinnaalandust ei tehta, isegi mitte Peterburi professoritele.
Patsiendikindlustuse seaduse tegemisel edusammud
Teine habemega seadus – patsiendikindlustus – püsib endiselt eelnõu staadiumis, kuid mõne kuuga on see edenenud rohkem kui seitsme eelmise aastaga kokku.
Arstide liit näeb uues süsteemis eelkõige võimalust ravikvaliteedi parandamiseks, kuid see käivitub vaid juhul, kui vigadest ja ohujuhtumitest saab rääkida oma vara ja vabadusega riskimata. Tänaseks on kokku lepitud, et rahaline vastutus jääb ainult raviasutustele ja patsientidele hüvitab kahju kohustuslik kindlustus. Tervishoiutöötajate kriminaalvastutusega aga veel selgust pole.
Arstkond ei räägi kaasa mitte ainult tervishoiu-, vaid ka tervisepoliitikas. Vastukaaluks alkoholitootjate, -müüjate ja -suurtarbijate kaeblemisele avaldas arstide liit toetust riigi alkoholipoliitikale, tõdedes, et ükski rahvas ei ole ennast rikkaks joonud.
