RAPORT: Doktor Lee Padrik Terena laienemisaastast ja tulevikuplaanidest
Äripäeva erakliinikute aastaraporti kohaselt tegutses sektoris mullu 237 ettevõtet, millest 50 000eurose käibepiiri ülestas 221 ja mille müügitulu oli kokku 184,8 miljonit eurot. Raportis rääkis möödunud aastast, tulevikust ning asjadest, mida tervishoius muutma peaks lähemalt Terena (endine Tallinna eriarstikeskus) üks asutaja, doktor Lee Padrik.
Terena asutaja Lee Padrik ütles, et kliinikule oli 2025. aasta laienemise ja investeeringute aasta: avati uus kliinik Ülemiste Tervisemajas, lisati uusi erialasid ning käivitati MRT-teenus. Kliiniku müügitulu kasvas 45,6% ja ületas 4 miljonit eurot, kuid tulemus jäi investeeringute tõttu plaanitult miinusesse. Padriku sõnul pole erakliinikute turg Harjumaal lukus ning tervishoid vajab rohkem patsiendi valikuvabadust, detsentraliseeritud ennetust ja lisarahastust.
Doktor Lee Padrik
Foto: Terena
NB! Raporti lingi leiad loo lõpust.
Järgneb intervjuu doktor Padrikuga.
Kuidas Terena möödunud aasta enda jaoks kokku võtab? Kuidas läks?
Artikkel jätkub pärast reklaami
2025. aasta oli Terenale laienemise aasta. Avasime Lasnamäe tervisemaja keskuse kõrvale uue kliiniku Ülemiste Tervisemajas 2. Oleme olnud tugevalt naiste tervisele suunatud kliinik, pakkudes günekoloogilist abi alates urogünekoloogiast päevakirurgia ning raseduse jälgimisest ennetavate terviseteenusteni. Mullu liitus meiega mitu günekoloogi ning fookuses oli ka siduserialade laiendamine.
Kõrva-nina-kurguarsti teenustes laiendati operatsioonide skaalat. Lisaks olemasolevatele erialadele hakkasime pakkuma uroloogia, kardioloogia ja neuroloogia teenust. Perearstikeskustele ja partnerkliinikutele alustasime suure nõudluse ja piiratud kättesaadavusega ehhokardiograafia ning endoskoopiateenuste, sealhulgas gastroskoopia ja koloskoopia, pakkumist päevakirurgia üksuses, vajadusel ka narkoosis.
Samal aastal laiendasime ka radioloogilisi teenuseid. Teises kvartalis alustasime magnetresonantstomograafia (MRT) teenuse pakkumisega. Pakume oma uue aparatuuriga ka kõige keerulisemaid uuringuid: suudame teha nii kõhu- ja vaagnapiirkonna detailseid MRT-uuringuid kui ka südame MRT- uuringuid, mida Eesti erakliinikutes seni seadmete piirangute tõttu üldjuhul ei pakuta.
Lisaks MRT kasutuselevõtule juurutasime radioloogide subspetsialiseerumise, mille kohaselt kirjeldab iga radioloogilist uuringut vastavale piirkonnale spetsialiseerunud radioloog. Strateegiline eesmärk on pakkuda partneritele tipptasemel diagnostikat, mida varem oli võimalik saada peamiselt vaid suurhaiglates. Ülemiste kliinikus avati teises kvartalis ka kolmas röntgenikabinet. Ehkki kliiniku müügitulu tõusis 45,6% ja ületas nelja miljoni euro piiri, oli majandusaasta tulemus kasvu ja investeeringute tõttu planeeritult negatiivne. Seega on tööd olnud palju ja väga mitmel rindel ning protsessid jätkuvad.
Kuidas on läinud tänavune aasta? Mis on peamised märksõnad?
Aasta algas täistuuridel Terena digipöörde projekti elluviimise ja uue nime valiku protsessiga. Digiprojekt hõlmas iseteeninduskeskkonna loomist, uue veebilehe arendamist ning kliendihaldustarkvara (CRM) kasutuselevõttu. See võimaldab meil muuta patsiendi teekonda sujuvamaks, vähendada registratuuri koormust ning tõhustada vähiennetuse sõeluuringute ja diagnostiliste uuringute korraldamist ning patsientide kutsumist jätku-uuringutele, mis sageli ilma meeldetuletuseta kahjuks ununevad, kuid on ravitulemuse saavutamisel üliolulised.
Meie uueks nimeks sai Terena. Nimevahetus tähistab ka viimaste aastate ulatuslikke investeeringuid meditsiinitehnoloogiasse, arstide meeskonda, digilahendustesse ja patsiendikogemusse. Uue identiteedi eesmärk on tuua paremini esile kliiniku praegune olemus – kaasaegne erameditsiini keskus, mis ühendab tugeva meditsiinilise kompetentsi, kaasaegse tehnoloogia ja patsiendikeskse lähenemise. Suve- ja sügisperioodi on sisustanud tervisekassa eriarstiabi hankeprotsess. Loomulikult tuleb kõike loodut ka käigus hoida ja täiustada. Mul on hea meel, et meiega liitub aina rohkem meditsiiniprofessionaale, kes seda teha aitavad.
Milline on trend erakliinikute osas Tallinnas ja Harjumaal – kas sektor näib olevat ära jaotunud, ülesostmised toimunud ja kinnistatakse oma positsioone?
Turul on olnud nii konsolideerumisi kui ka uute spetsialiseerunud kliinikute avamisi ja laienemisi. Meie hinnangul ei ole sektor ära jaotunud – võimalusi uuteks tegevusteks ja teenusteks on tervishoiu arenedes alati.
Kindlasti on oluline eristuda nii teenuse kvaliteedi kui ka kättesaadavuse poolest. Oluliseks on muutunud terviklike teenuste pakkumine – mitte jääda ainult esmase visiidi pakkumise juurde, vaid lahendada erialade sees ühe sujuva teekonnana kõik vajalikud järeluuringud, protseduurid ja operatsioonid, kui mitte oma majas, siis heade koostöösuhete kaudu teiste kliinikute ja haiglatega.
Ma arvan, et oluline ongi mõista, et tervishoid toimib tervikuna, me teeme koostööd kõikidega, kes sektoris on, ning kõiki huvitab hea kvaliteet ja usaldusväärsus.
Kui oluline on spetsialiseeruda erakliinikuna või on võimalus just paljude erialade koos pakkumine?
Kontseptsioonid on erinevad ja mõlemad variandid võivad hästi toimida. Näiteks silmahaiguste kliinikutel läheb ka eraldiseisvana kenasti. Kvaliteetse teenuse leiab inimene alati üles. Kui pakkuda eriarstiabi laiemalt, siis on oluline vaadata protsessi patsiendi seisukohast: kuidas saada kiiresti vajalik diagnostika ja ravi, eelistatult ühest kohast. Sageli peab inimene külastama mitut spetsialisti ning edukamad on kliinikud, kes aitavad raviteekonda sujuvamaks muuta. Kui juhtimise ja tugiteenuste struktuur on väga õhuke, võib kannatada kvaliteet, kuid see ei tohi olla ka ülepaisutatult kulukas ning siinkohal oskavad erakliinikud kulusid päris hästi hinnata. Siit tulebki kokkuhoid meditsiinis, mida praegu vajame: odavam teenus tervisekassa hankes, koefitsiendiga ületöö kaks korda aastas, kui raha on otsas, aga ka jätkuv võimekus pakkuda paremat palka.
Meie jaoks on mitme eriala koos pakkumine oluline. Näiteks meie suurim valdkond, günekoloogia, eeldab, et peame lisaks naistearsti vastuvõtule looma ligipääsu rinnaultrahelile, mammograafiale, uroloogi vastuvõtule ja MRT-uuringutele. Need kõik on ka eraldiseisvad erialad, kuid terviklikku naistearsti teenust ei saa ilma nendeta pakkuda. Mitmed tervisemured hõlmavad mitut eriala ja erinevaid diagnostilisi uuringuid– eesmärk on pakkuda kogu ahelat ning see tähendab, et soovime pakkuda paljusid erialasid.
Kui meil endal majasisest kompetentsi ei ole, teeme edukalt koostööd ka teiste erakliinikute ja haiglatega, et tagada näiteks kiire onkoloogilise ravi alustamine.
Kes on erakliinikute patsiendid? Milline osakaal on tasulisel ravikindlustusel?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tervisekassa teenuseid tarbivad erakliinikutes kõik inimesed. Tasuliste teenuste kasutamine sõltub palju hinnast ja teenuse üldisest kättesaadavusest. Kui aga on meditsiiniline vajadus ja tervisekassa teenusele on pikk ravijärjekord, kasutatakse ka kallimaid teenuseid. Meil puudub praegu täpne ülevaade, kui suur osa tasuliste teenuste kasutajatest on kindlustusega patsiendid, sest osa patsientidest ei lahenda kindlustuskatet meie kaudu. Arvestades tulevasi tervisekassa hankemahtusid on kindlasti oodata, et ravijärjekorrad pikenevad ning tasuliste teenuste osakaal tõuseb. Vabatahtlik lisaravikindlustus on patsientidele oluline võimalus, mis leevendaks kättesaadavuse kriisi.
Kui oleksite sotsiaalminister, mida tervishoius ennekõike korda teha tahaksite?
Kui mina oleksin sotsiaalminister, seaksin paika esmased tervishoiupoliitilised prioriteedid ja eesmärgid.
Esiteks tuleks vähendada Eesti inimeste ennetatavat ja ravitavat suremust, et saavutada alla Euroopa keskmise tase (praegu on mõlemad näitajad oluliselt üle Euroopa keskmise). Ravitava suremuse tase peegeldab ju väga otseselt ka tervishoiusüsteemi taset.
Teiseks seaksin just patsientide vajadused ja soovid senisest oluliselt suuremaks prioriteediks. Praegu on paljude näidete põhjal riiklikult esmatähtis nn riiklik haiglavõrk, mitte patsiendid. Selline käsitlus ei arvesta tegelikult ei patsientide ega meditsiinitöötajate valikuvabadusega. Võimaldaksin ja usaldaksin palju rohkem meditsiiniprofessionaalide vaba initsiatiivi pakkuda kvaliteetseid ja patsiendisõbralikke tervishoiuteenuseid. Kui jätta kõrvale tsentraliseerimisvajadusega kõrgspetsialiseeritud ravi, siis suur osa teenustest ei peaks olema tsentraliseeritud, vaid ka tervisekassa rahastuse osas avatud patsientide valikuvabadustele. Praegu ei saa patsiendid kasutada kogu Eestis olemasolevat ravivõimekust, sest seda piiravad tervisekassa lepingud. Raviteekond kujuneb sageli ühe asutuse keskseks ka siis, kui vajalik uuring või vastuvõtt oleks mujal kiiremini kättesaadav. Saatekirjad suletakse asutusesiseselt. Avalik raha peaks siiski liikuma koos patsiendi ja ravivõimekusega. Patsient peab saama valida sobiva teenuseosutaja seal, kus teenus on kvaliteetselt ja õigeaegselt kättesaadav, mitte ootama mitu kuud teenust, mida saaks samal tasemel juba samal nädalal. Nii tagame lühemad ooteajad, suurema valikuvabaduse ja realistlikuma pildi sellest, kus patsiendid abi saavad ning kuhu nad soovivad tagasi pöörduda.
Ootaksin näiteks ka, et ennetusteenused ei oleks tsentraliseeritud. Praegu on mõned sõeluuringud ja uudsete teenuste piloodid piiratud kindlate haiglatega, kuigi võimekust pakkuda ennetust samaväärse kvaliteediga, patsiendikeskselt, inimestele kodule lähemal ja paremini ligipääsetavalt on ka mujal. Sama kehtib eri innovaatiliste teenuste piloteerimise kohta – kui tahame inimeste tervist hoida ja haigusi päriselt ennetada, peavad ennetustegevused olema detsentraliseeritud ning pilootides osalemine lähtuma kompetentsist.
Rahastus on tegelikult ju vahend, aga kuivõrd ilma vahenditeta ei saa, siis seisaksin ka tervishoiu rahastuse suurendamise eest. Rahastusest rääkides on oluline roll ka täiendaval vabatahtlikul ravikindlustusel. Kasutame sõna “täiendav”, kuna solidaarne kindlustus ei kao selle kõrval ja tervishoidu tuleb katmata teenuste vajaduseks selle abil raha ainult juurde. Tööandjad tahavad panustada töötajate tervisesse rohkem, kuid tänane maksuraamistik ei toeta seda piisavalt. Oluline on ka meeles pidada, et vabatahtliku ravikindlustuse pakkumisel peab tööandja võimaldama seda kõikidele töötajatele – müüt, et ravikindlustus on ainult kõrgepalgalistel, ei vasta tõele. Tööandja pakutav täendav ravikindlustus aitaks vähendada meie inimeste kõrget omaosalust tervishoiuteenuste tarbimisel.
Kui riik laiendaks tõenduspõhiste tervishoiu- ja ennetuskulude maksusoodustusi ning hoiaks vabatahtliku ravikindlustuse eraldiseisva soodustatud lahendusena, tooksime tervishoidu rohkem raha. Võrreldavad välismaised kindlustuspaketid, mida oleme uurinud, katavad ka miljonilisi ravijuhtumeid– see tooks raha juurde nii vähiravisse, operatsioonidesse kui ka muudesse väga kallitesse ravijuhtudesse, mida praegu kohati isegi ei kaeta. Praegune vabatahtlik tervisekindlustus on piiratud, kuid potentsiaal lahendada osa tervishoiu rahastamise probleemist on siin olemas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Milline võiks olla Terena viie või kümne aasta pärast?
Terena nimemuutuse taga oli mitu põhjust ning üks neist oli küsimus, kus soovime olla 5–10 aasta pärast. Nimemuutuse juures jõudsime sõnumini, et usaldus ei vaja tõlget – inimesel kas on usaldus asutuse, selle protsesside ja ravitulemuse vastu või ei ole. Vahepealset tunnet ei eksisteeri.
Terena on kümne aasta pärast innovaatiline rahvusvaheline kliinikukett, mis on toonud personaalmeditsiini ja nutikad digilahendused patsientideni, pakkudes parimat võimalikku ennetust ja ravi. Meie juures on igaühel võimalus oma tervist õigel ajal hoida ja parandada.
Konkurentsi mõju on näha ka hindades. IIZI esialgsete võrdluste põhjal võivad sama tervishoiuteenuse osutaja pakkumised kahe kindlustusandja vahel märkimisväärselt erineda.