Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pandeemia on väljakutseks ka erameditsiiniasutustele
Mitmed märgid viitavad, et riigile nii olulise sektori sees on vähemoluline või isegi ebamugav killuke eratervishoiu näol, kirjutab Eesti Eratervishoiu Asutuste Liidu juhatuse liige Tõnis Allik.
Eesti Eratervishoiu Asutuste Liidu juhatuse liige Tõnis Allik.
Foto: Terje Lepp
Koroonakriis on muutnud elukorraldust ülemaailmselt. Kuigi riikide majandused on kõikjal languses, on pandeemia mõju sektoriti siiki erinev. COVID-19 kindlustusindeks, mis näitab majandusharude suhtelist mõjutatust viiruskriisist, paigutab tervishoiu vähemhaavatavate hulka.
Terviseamet sõlmis 2021. aasta lõpuni lepingu inimeste testimiseks SARS-CoV2 nakatumise osas, riigi tugiteenuste keskuse korraldatud hanke võitjaks osutusid ka praegu testimisteenust pakkuvad ühispakkujad Medicum ja SYNLAB.
Töötukassa palgahüvitist saanud ettevõtete seas on üle 300 firma, kelle tegevusalaks tervishoid või sotsiaalhoolekanne. Silma jääb hambaravikliinikute rohkus.
Kas teadsid, et kaks kõige mõjukamat toidulisandite valdkonna kliinilist uuringut – KiSel-10 ja Q-Symbio – on andnud märkimisväärseid tulemusi südame-veresoonkonna tervise, elukvaliteedi ja isegi bioloogilise vananemise aeglustamise osas?