VTA kohtleb Eesti ja välismaiseid toidulisandeid väga erinevalt

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) lasi väävelhapet sisaldava Cellfoodi küsimusi esitamata turule. Alles pärast Tartu ülikooli analüüsi ning ajakirjanduse ja ministri survet hakkas amet tehtud viga parandama ja tellis Cellfoodile analüüsi. Nagu selgub, ongi solksegude turule sattumise oht kõige suurem just imporditud toidulisandite puhul, sest VTA kohtleb Eestis toodetud ja imporditud toidulisandeid väga erinevalt, kirjutab Eesti Päevaleht.

USA-s valmistatud Cellfood jõudis Eesti turule ülilihtsalt: VTA-le tuli esitada ainult üks blankett ja etiketi näidis. Blanketil nõutakse ainult tootja ja päritolumaa nimetamist ning etiketile tuleb kirja panna, mida toode sisaldab. Ühtegi dokumenti toote koostise tõendamiseks esitada ei tule. Sel moel jõudiski turule toidulisand, mis sildil väidab üht (vetikad ja seleen määramatus kontsentratsioonis), aga tegelikult sisaldab teist: väävelhapet ja kraanivett.

Aga kui Cellfoodi maaletooja oleks otsustanud sama segu valmistada Eestis, oleks ta sattunud VTA vägagi tõhusa kontrolli alla. „Ühel kliendil, kes tahtis Eestis toota toidulisandit ja selle turule tuua, võttis menetlus aega neli kuud,” ütles OÜ Lecton.com omanik Liia Gussev, kelle firma pakub toiduseadusest tulenevate nõuete alast nõustamist ning aitab ka toidulisanditootjatel ja -importijatel turule tulla. Tootjal tuli VTA-le esitada enesekontrollisüsteemi plaan, mis nõuab muu hulgas toote nõuetekohasuse hindamist ja laborianalüüse.