Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda
artiklit lugedes teada:
- millised märgid viitavad sellele, et lapse kõhulahtisus on muutumas ohtlikuks;
- kuidas last õigesti rehüdreerida ja millal ainult kodusest ravist enam ei piisa;
- milliseid ravivõtteid lastegastroenteroloogid soovitavad ning mida ägeda kõhulahtisuse korral pigem vältida.
Dehüdratatsioon (vedelikupuudus), mis tuleneb kõhulahtisusest, oksendamisest ja palavikust, on suurim oht lapse tervisele. Seega on ravi esimene ja kõige olulisem eesmärk rehüdreerimine (vedelikutasakaalu taastamine). Dehüdratatsioonile viitab urineerimise sageduse ja mahu vähenemine, väsimus, silmade ümber ringide teke ja nutmine ilma pisarateta. Kui dehüdratatsioon muutub raskemaks, võivad järgneda hingamishäired, kehakaalu langus ja neuroloogilised häired.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kandideerimise tähtaeg: 13.08.26