Kas Euroopa tervishoid suudab ajaga kaasas käia? Uuenduslik ravi vajab kiiremat teed patsientideni

Viimaseks näiteks on Alzheimeri tõbi, mis kujutab endast progresseeruvat ja surmavat haigust. Kolmekümne aasta pikkuse teadusinvesteeringu tulemusena on hiljuti heaks kiidetud kaks uut läbimurdelist ravimit, sealhulgas Ameerika Ühendriikides, Jaapanis ja Hiinas. Need ravimid võimaldavad aeglustada varajaste sümptomitega Alzheimeri tõve kulgu, andes patsientidele rohkem iseseisvat eluaega ning vähendades perekondade ja hooldajate rahalist ja emotsionaalset koormust. Need ravimid on tõhususe, ohutuse ja maksumuse poolest võrreldavad teiste heakskiidetud bioloogiliste ravimitega, mida kasutatakse vähi ja autoimmuunhaiguste ravis.

Euroopas pole aga märke, et need ravimid oleksid üldse patsientidele kättesaadavad. Neist ravimitest ühe menetlemine Euroopa Ravimiametis (EMA) on kestnud juba 26 kuud. Võrdluseks: Jaapani regulatiivsed asutused viisid hindamise lõpule kaheksa kuuga, Hiinas ja Ameerika Ühendriikides kulus selleks ligikaudu 13 kuud. Teise ravimi puhul, mille on välja töötanud minu ettevõte, Lilly, soovitas Euroopa Ravimiameti (EMA) teaduskomitee 20 kuu möödumisel taotluse esitamisest turuluba mitte anda, kuigi kümme riiki on selle juba heaks

kiitnud. Miljonid eurooplased, kes kannatavad selle halastamatu haiguse all, peavad jätkama ootamist.

Sellised viivitused õõnestavad Euroopa Komisjoni eesmärki parandada liidu konkurentsivõimet. Euroopa seisab praegu teelahkmel: kas järgida komisjoni Draghi aruandes toodud soovitusi, mis nimetab aeglast ja keerulist regulatiivset raamistikku üheks ELi konkurentsivõime languse põhjuseks, või jätkata senisel kursil. Juhtivad teadlased kajastasid seda muret hiljuti ajakirjas The Lancet (Regulatiivne asümmeetria Alzheimeri tõve ravis - The Lancet) ja rõhutasid Alzheimeri tõve käsitlemise kiireloomulisust.

Farmaatsiatööstus kulutab Ameerika Ühendriikides teadus- ja arendustegevusele neli korda rohkem kui Euroopas, kuigi Euroopa elanikkond on märksa suurem.² Euroopa killustatud kliiniliste uuringute lubade süsteem on vähendanud piirkonna osalust kliinilistes uuringutes pea poole võrra viimase kümnendi jooksul, jättes vähemalt 60 000 eurooplast ilma võimalusest saada osa uuenduslikest uuringutest.³

Üks viis olukorra parandamiseks oleks kiirendatud hindamisprotseduuride laiendamine. Aastal 2023 kasutas Euroopa Ravimiamet (EMA) kiirendatud hindamist vaid 3% juhtudest, samas kui Ameerika Ühendriikides oli see osakaal 62% ja Jaapanis 33%.

Samuti on patsiendi hääl regulatiivses protsessis suuresti puudu. Euroopa peaks looma täiendavaid mehhanisme, et kaasata patsientide vaatenurk ravimite kasutegurite ja riskide hindamisse.

Kui ravimil on kliiniliselt märgatav mõju ning selgelt määratletud, hallatav ja jälgitav ohutusprofiil, peaksid Euroopa regulatiivsed asutused andma arstidele ja patsientidele õiguse otsustada, kas ravim sobib neile.