Digitaliseeritud tekstiilid on kõige alahinnatum kokkuhoiukoht tervishoius

Regionaalhaigla kogemus näitab, et haiglatöö taustal toimiv tekstiilide tugiteenus võib olla tervishoiu alahinnatuim kliimategu ja samas suurim ressursside ning aja kokkuhoiu koht. Rääkimata jätkusuutlikkusest, mida haiglatekstiilide rentimine võrreldes ostmisega endas kätkeb. Andmed annavad tervishoiuasutusele õiguse küsida paremat teenust. Kui tekstiilid muutuvad digitaalselt jälgitavaks, kaovad ületellimused ning arveldamine muutub läbipaistvaks.

„11 aastat tagasi tervishoiu sektorisse tööle tulles oli üks minu esimesi proovikive haiglatekstiilide rendihanke korraldamine. Regionaalhaigla on rendipesu kasutanud aastast 2007. Rendipesu peale üle minnes lahenes mitu probleemi,“ räägib Talisainen.

"Pandeemia näitas meile kätte kohad, kus ühiskond oli jäänud mugavustsooni. Covid-19 oli meditsiinis huvitav aeg, kus meil oli kõigil üks ühine vaenlane ning inimkontakti vältimine oli kohustuslik, Teams ja kodukontorid said normiks. Nüüd oleme muudatusi nägemas tänu järgmise taseme digitaliseerimisele, milleks on tekstiilid,“ räägib ta.

„Kui me räägime digitaalsetest tekstiilidest, siis Regionaalhaigla oli selles esimene Eestis. Meie põhiline eesmärk on saada kätte andmed – kus, kuhu ja kui palju,“ lisab Talisainen.

Tervishoiuasutustes on haiglatekstiilide nõuetekohane hooldus kriitilise tähtsusega – lisaks korrektsele ja puhtale välimusele eeldatakse, et kangakiududes ei ole baktereid, viiruseid ega muid haigustekitajaid, mis võivad ohustada nii töötajaid kui ka järgmisi patsiente. Kaasaegne tehnoloogia ja tekstiilide digitaliseerimine viivad need riskid miinimumini, mistõttu soovitavad eksperdid haiglatekstiile mitmel põhjusel rentida.

„Eesti haiglad ja tervishoiuasutused on väga hea tasemega, lisaks on meil maailma parim meditsiiniharidust pakkuv ülikool. Vaatamata diskussioonidele rahastamise ümber on meie tervishoid tugev, sest väärtustab standardeid ja hariduskvaliteeti. Tekstiilide tarne, nõuetekohane hooldus ja hügieen on sama olulised kui aparatuur ja koolitatud inimesed – need kaitsevad nii patsienti kui ka meditsiinitöötajat, hoiavad kokku aega ning aitavad fokusseerida põhitegevusele. Vähemtähtis ei ole, et ringluses olevad digitaliseeritud tekstiilid tähendavad suuremat läbipaistvust ja panustamist ringmajandusse, ilma selleks lisa-aega kulutamata, samuti andmepõhist planeerimist,“ rääkis Roland Raud, tekstiilirendiettevõtte Lindstörm Eesti tegevjuht.

Rangete nõuete kohaselt hooldatud haiglatekstiilide varude planeerimine nõuavad haiglapersonali tähelepanu, samas kui seda on vaja ennekõike patsientidega tegelemiseks. Varem puudus teemale ka niivõrd teadlik ja tõenduspõhine lähenemine. Kui seni neelasid Exceli tabelid ja saatelehed töötundide kaupa haiglatöötajate tähelepanu, siis nutikas voodipesude ja teiste tekstiilide ringlus hoiab ära ületellimuse, suurendab läbipaistvust ja vähendab nakkusriske – just seal, kus panused on kõige kõrgemad. Nakkusoht minimeeritakse teenusetsüklis sellega, et vastava ohuga osakondadest laekuvad tekstiilid pesumajja lahustuvates pesukottides, et ükski inimene ega kõrvaline ese haigustekitajatega kokku ei puutuks. Tavaline hooldus ei pruugigi hävitada kõiki mikroorganisme ega eemaldada tervishoiutööle omaseid spetsiifilisi plekke, mis rikuvad riiet ja sunnivad varusid üle talitlema.

Saatelehtede ja tegeliku ringluse vastavusse viimine oli töömahukas ning majasisestes pesuruumides ei pruugitud tekstiile hooldada sama tõhusalt kui professionaalsetes tekstiilihooldusettevõtetes.

„Kuna ringlus oli osaliselt kontrollimatu, oli pidevalt arusaam, et, neid ei olnud piisavalt, rääkimata sellest, kus tekstiilid ringluses konkreetsel ajahetkel asusid. Kui tekkis puudus tekstiilidest telliti neid emotsionaalselt suvalistes kogustes nagu näiteks 1000 tükki ühte ja sama palju teist, tekkisid igaks juhuks tekitatud varud kappides, mis pidurdas omakorda normaalset ringlust ja tekitas defitsiiti. Osapooltel puudus varudest, ringlusest ja tegelikest vajadustest täiuslik ülevaade,“ räägib Talisainen.

Läbi digitaliseerimise saadi tekstiiliringlusest parem ülevaade ning see omakorda andis võimaluse muuta töökorraldust. „Meie põhiline eesmärk oli lahti saada Exceli tabelitest ning käsitsi tehtavatest igapäevastest tellimustest – teisisõnu vähendada ajaressurssi tugitegevuses ning keskenduda meie põhitööle, milleks on tervishoiuteenuse osutamine. Tolleaegsete Exceli tabelite ning mittekvaliteetsete andmete tõttu oli arvamus, et näiteks voodlinu pestakse aastas keskmiselt 999 000 korda aastas, läbi digitaliseerimise ja andmepõhisuse teame nüüd, et tegelikult on suurusjärgud kordi väiksemad jäädes vahemikku 235 000 - 250 000 korda aastas,“ lisab Talisainen.

„Tekstiilide rent ja digitaalne jälgitavus on kaasaegse tervishoiuasutuse nähtamatu tugisüsteem, mis võimaldab tänu andmepõhisusele personalil keskenduda haigla põhitegevusele, millega meie kogemusel hoitakse kokku nii aega kui teisi ressursse mõõdetaval moel,“ räägib Janek Tõnisson, Lindstörmi suurklientide juht ning lisab, et Lindströmi tekstiilirendi teenustega kaob ka mure planeerida ringlusest kõrvaldatud tekstiilide utiliseerimist. „Samuti on digitaliseeritud tekstiilide rentimisega, mis kätkeb endas nii renditud tööriideid kui voodipesusid ja muid tekstiile, meie kogemusel ning uuringutest lähtuvalt positiivne mõju tööga rahulolule ning töö efektiivsusele. Tervishoiuasutustes on peamine fookus aja planeerimisel ikka patsientidega tegelemisel, tervistava ja ennetava teenuse tagamiseks,“ vihjab Tõnisson hiljutisele Norstati uuringule.

„Parem ülevaade andis juurde tööaega; samad inimesed saavad nüüd muudele töödele keskenduda,” räägib teenistuse juhataja. „Meil on enam kui 50 osakonda, kes kõik ka pesu ja tekstiilide varumise ning hoolduse planeerimisega varem rohkemal või vähemal määral tegelesid. Nüüd ei tegele me enam tekstiilide varumise ega saatelehtedega , digitaalne süsteem on abiks nii kulude planeerimisel kui tegevuse optimeerimisel.“